Vallakohus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
Esimesed vallakohtud loodi [[18. sajand]]i lõpul [[valgustusajastu]]st mõjutatud [[Baltisakslased|baltisaksa]] aadlike poolt. Tõenäoliselt kõige esimese vallakohtu asutas [[1750]]. aastal krahv [[Carl Johann Mellin]]. Hiljem loodi vallakohtuid eraalgatuslikult veel mitmes mõisas. Toonane vallakohus koosnes mõisniku poolt kinnitatud talupoegadest kohtunikest, kes lahendasid väiksemaid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi.
 
Ametlikuks institutsiooniks muutus talurahvakohus [[1802]]. ja [[1804]]. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused|talurahvaregulatiividega]]. Siis kohustati mõisnikke vallakohust looma igas [[mõis]]as. Mõisnik kinnitas eesistuja ning 2-4 kaasistujat. Vallakohtu ülesandeks tehti järelvalve talupoegade tegevuse üle: et nad õigeaegselt koormised mõisnikule maksaksid, korralikult talu peaks ja omavahel ei tülitseks; vallakohtust sai ka talupoegadevaheliste tülide lahendamise koht.
 
Vallakohtu ülesandeks tehti järelvalve talupoegade tegevuse üle: et nad õigeaegselt koormised mõisnikule maksaksid, korralikult talu peaks ja omavahel ei tülitseks. Vallakohtu ülesandeks oli lisaks talupoegade omavaheliste tülide lahendamisele ka talumajapidamiste reguleerimine: vallakohus kohustuste hulka kuulus jälgimine, et teatud suurusega taludes oleks ettenähtud arv inimesi, et talukoha peremeheta jäämise korral säiliks talu varandus, et [[vabadik]]ud suunataks maaharimisele, pandaks [[sulane|sulaseks]] või rakendataks mõisatööl. Vallakohtu kohustuste hulka kuulus [[vaeslaps|vaeslaste]] vanematelt päritud vara hoolekanne ja [[eestkostja]]te määramine, [[nekrut]]ite valik, järelvalve [[kümnis]]e ja kohtumaksude laekumise, [[magasiait|magasiaida]] ja [[vallalaegas|vallalaeka]] üle.
 
Vallakohus lahendas [[talupoeg]]ade omavahelisi nõudmisi ja vaidlusi (varanduse-, [[pärandus]]e-, võlaasjad) ning mõistis kohut talupoegade väiksemates süüasjades.
 
[[Eestimaa kubermang]]us ei saanud vallakohtu otsuseid edasi kaevata, [[Liivimaa kubermang]]us aga oli see võimalus üle 5 rubla väärtusega [[hagi]]de puhul, siis asus küsimust arutama [[kihelkonnakohus]]. Eestimaal kaotati vallakohus [[1816]]. aastal, Liivimaal eksisteeris ta aga ka pärast [[pärisorjus]]e kaotamist [[1819]]. aastal.
18. rida ⟶ 22. rida:
[[Kategooria:Eesti varauusaeg]]
[[Kategooria:Eesti kohtud]]
[[Kategooria:Talurahvas]]