Erinevus lehekülje "X-kromosoom" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 105 baiti ,  6 aasta eest
Spermatogeneesi meioosis toimub X ja Y kromosoomi vahel samuti ristsiire ja peabki toimuma, sest muidu meioos ebaõnnestuks. X ja Y kromosomil on pseudoautosomaalsed piirkonnad ja nende vahel toimub.
(Spermatogeneesi meioosis toimub X ja Y kromosoomi vahel samuti ristsiire ja peabki toimuma, sest muidu meioos ebaõnnestuks. X ja Y kromosomil on pseudoautosomaalsed piirkonnad ja nende vahel toimub.)
==X-liiteline pärandumine==
[[X-liiteline pärandumine|X-liiteliseks pärandumiseks]] nimetatakse geenide pärandumist, mis asuvad X-kromosoomis.
[[Meioos]]i käigus jagunevad sugurakud nii, et [[rakutuum]]adesse jääb [[haploidsus|haploidne]] ehk ühekordne kromosoomistik. Enne jagunemist vahetavad [[ħomoloogilisus|homoloogilised]] ehk sarnased kromosoomid võrdse pikkusega osi. Seda nähtust nimetatakse ristsiirdeks. Naise organismis, oogeneesi ajal, toimub kahe X-kromosoomi vahel [[ristsiire]], mille tulemusena on tema lapsel teistsugune X-kromosoom kui tal endal või tema vanematel. Mehe organismis, X ja Y kromosoomi vahel ristsiiret tavaliselt eispermatogeneesi toimuajal, sesttoimub kromosoomidgonosoomide onvaheline liiga erinevad. Nii pärandab mees oma järglasele samasuguseristsiire X võija Y kromosoomi, naguväga tallühikeses endalhomoloogilises onalas.
 
Munarakkudesse jääb peale jagunemist üks X-kromosoom ning [[autosoom|autosoomsed]] kromosoomid, spermatosoididesse jääb peale autosoomsete kromosoomide kas X või Y kromosoom. Munaraku ja spermatosoidi ühinemisel tekib loode, millel on taas [[diploidsus|diploidne]] kromosoomistik nagu vanematel, seejuures on üks X-kromosoom alati päritud emalt ning sugu sõltub sellest, kas isalt on päritud X- või Y-kromosoom. Sellest tulenevalt:
*isa ei saa pärandada poegadele X-kromosoomis paiknevaid geene
*poegadel avalduvad kõik X-kromosoomi geenid, sest pole teist kromosoomi kõrval.
*tütardel [[retsessiivsus|retsessiivsed]] geenid ei avaldu, kui teises X-kromosoomis on [[dominantsus|dominantsed]] geenid
||(C) [[File:X recessive carrier mother.svg|300px]]
|}
 
{| align="center" <--legend -->
|<small>'''X-liiteliste (''x-linked'') haiguste pärandumine''' (A) Haigel (''affected'') isal on [[dominantsus|dominantne]] [[x-liitelisus|x-liiteline]] [[alleel]], ema on [[retsessiivsus|retsessiivse]] alleeli suhtes [[homosügoot]]ne ehk terve (''unaffected''): kõik tütred on haiged, pojad terved. (B) Haige ema on [[heterosügoot]]ne: tal on üks dominantne haige geen, üks retsessiivne terve geen. Nii tütardest kui poegadest 50% on haiged (C) [[Heterosügoot]]ne ema on haiguse kandja (''carrier''): temal see ei avaldu, sest tal on dominantne terve geen teises x-kromosoomis. Poegadest 50% on haiged, tütardest 50% on haiguse kandjad<ref>Genetics home reference (2006), [http://ghr.nlm.nih.gov/handbook/illustrations Inheriting Genetic Conditions illustrations], [[National Library of Medicine]].</ref></small>
Anonüümne kasutaja