Eestimaa kubermang: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
dubleerivad kategooriad
122. rida:
:*aastatel 1854–1887, [[Kuuda õpetajate seminar]] [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkonnas]] [[Vigala vald|Vigala vallas]]
 
== Rahvuskubermangu moodustamine==
== Kubermang pärast [[Veebruarirevolutsioon|Veebruar]]i ja [[Oktoobrirevolutsioon]]i==
Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i nimetas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] kuberneri ametikoha ümber kubermangukomissariks ja määras sellele kohale [[Jaan Poska]]. Samal ajal hakkasid Eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[eestlased|eestlastega]] asustatud alade liitmist Eestimaa kubermanguga ning ühtse [[autonoomia|autonoomse]] rahvuskubermangu moodustamist, mis seaduseelnõuna ka Ajutisele Valitsusele läkitati. Tartlased käisid välja ka eraldiseisva Põhja-Liivimaa kubermangu moodustamise idee keskusega Tartus. Ajutisele Valitsusele surve avaldamiseks uue omavalitsuse projekti kiiremaks vastuvõtmiseks organiseeriti 8. aprillil (26. märtsil vkj) 1917 Petrogradi Eesti Vabariikliku Liidu eestvedamisel [[Petrograd]]is u 40 000 (neist u 15 000 sõjaväelased) osalejaga [[meeleavaldus]]. [[12. aprill]]il (30. märts vkj) kinnitas Ajutine Valitsus määruse, millega Liivimaa kubermangu [[Pärnumaa|Pärnu]], [[Saaremaa|Saare]], [[Tartumaa|Tartu]], [[Viljandimaa|Viljandi]] ja [[Võrumaa|Võru]] maakonnad liideti Eestimaa kubermanguga. Kubermangukomissar ja tema 2 abi (üks neist endise Põhja-Liivimaa juhtimiseks) jäi endiselt Ajutise Valitsuse poolt määratavaks, kuid ta sai siseküsimustes suurema otsustusõiguse. Nõuandva organina oli ette nähtud maanõukogude ja linnavolikogude saadikutest moodustatav [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]], mis valiti 5. juunil (23. mail vkj).
 
Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i, 9. novembril 1917 (27. oktoobril vkj) võttis [[Viktor Kingissepp]] kubermangukomissar Jaan Poskalt võimu üle ja järgnevalt hakkas Eestimaa kubermangu juhtima [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. 25. novembril [12. novembril vkj) võttis Täitevkomitee vastu otsuse ka Ajutise Maanõukogu laialisaatmise kohta. 28. novembril (15. novembril vkj) pidas Ajutine Maanõukogu erakorralise koosoleku, kus kuulutati end kõrgeimaks võimuks Eestis kuni [[Eesti Asutav Kogu 1918|Eesti Asutava Kogu]] kokkukutsumiseni, enne kui ta lõplikult laiali saadeti.
[[1917]]. aastal sai Eestimaa kubermang Venemaa ajutiselt valitsuselt autonoomia ning [[12. aprill]]ist (vkj. 30. märts) 1917 kuni [[24. veebruar]]ini [[1918]] olid Eestimaa kubermanguga liidetud eestlastega asustatud alad [[Pärnumaa]]l, [[Saaremaa]]l, [[Tartumaa]]l, [[Valgamaa]]l, [[Viljandimaa]]l ja [[Võrumaa]]l. Kubermangu uut piiri [[Liivimaa kubermang]]uga täpset kindlaks ei määratud.
 
[[1917]]. aasta märtsist oktoobrini oli viimaseks '''Eestimaa kubermangu''' komissariks [[Jaan Poska]].
{{Commonskat|Governorate of Estonia}}
'''Eestimaa kubermangu organisatsioonid'''