Areios: erinevus redaktsioonide vahel

'''Areios''' [ar'eios] ([[ladina keel|ladina]]päraselt '''Arius''' [ar'iius]; [[250]]/[[256]]–[[336]]) oli [[kristlus|kristlik]] [[presbüter]] [[Aleksandria]]st. Tema järgi on nime saanud [[arianism]] ehk ariaanlus, midamis [[kirik]]oli peabtollal [[ketserlus]]ekslevinuim kristluse vorm. Arianlusele vastandus platonistlik kristlus. Umbes 318. aastal sattus taAreios vaidlusesse oma piiskopiga, [[Aleksander Aleksandriast|Aleksandriga]], väites talle vastu, et Jumala Poeg ei olnud samast substantsist elik ühise olemusega Jumal-isaga, vaid et kunagi oli olnud aeg, enne Kristuse sigitamist, kui teda ei eksisteerinud. Seepeale visati AriusAreios koos teiste preestritega, kes tema õpetust järgisid, kirikust välja, aga debatt jätkus, kuna kumbagi osapoolt toetasid erinevad piiskopid üle terve ida-Rooma impeeriumi. Paljud piiskopid, eriti need, kes olid õpetust saanud [[Amtiookia Lucianus]]e juures, ühtisid AriuseAreiose seisukohtadega. Ajaks, mil [[constantinus Suur]] võttis Ida-Rooma keisririigi üle 324. aastal, oli erimeelsus kasvanud suureks ja tuliseks vaidluseks ning levinud üle terve impeeriumi, kus erinevad konsiilid mõistsid hukka/võtsid omaks Ariuse arusaama Pojast. Et erimeelsusi lahendada, kutsus Constantinus kokku [[I Nikaia kirikukogu]] aastal 325, kus Ariuse õpetus mõisteti hukka, ning Arius saadeti pagendusse. Arius kutsuti siiski aga paari aasta jooksul tagasi, ning tundub, et oma ülejäänud elu veetis ta, üritades tagasi saada Aleksandria kogudusse, mida aga [[Athanasios]] ei lubanud. Lõpuks lubati Ariusle Konstantinoopoli kogudusega ühineda, aga ta suri äkitselt eelneval ööl.