Baldur von Schirach: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida:
Baldur von Schirachil oli mõjukaid vastaseid, kes punusid tema vastu intriige ja levitasid tema kohta kuulujutte. Ta vabastati Saksa Riigi noorsoojuhi ametist ning [[7. august]]il 1940 määrati ta [[Viin]]i [[gauleiter]]iks. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus varjas ta ennast [[Tirool]]is Richard Falki nime all, kuid andis ennast [[5. juuni]]l [[1945]] liitlastele üles. [[Nürnbergi protsess]]il mõisteti Schirach [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1946]] 20 aastaks vangi. Põhiliselt süüdistati teda selles, et Viini gauleiterina oli ta vastutav 185 000 [[juudid|juudi]] deporteerimise eest. Schirach vabastati pärast karistuse kandmist [[30. september|30. septembril]] [[1966]]. [[1967]]. aastal avaldas ta mäletusteraamatu "Ich glaubte an Hitler" ("Ma uskusin Hitlerisse").
==Isiklikku==
{{JÄRJESTA:Schrirach, Baldur von}}▼
[[31. märtsil [[1932]] abiellus Baldur von Schirach [[Henriette Hoffmann]]iga (1913–1992), kes oli Hitleri isikliku fotograafi [[Heinrich Hoffmann]]. Abielust sündis neli last: Angelika Benedikta, Klaus, Robert und Richard. Abielu lahutati Baldur von Schirachi vangistuses viibimise ajal [[20. juuli]]l [[1950]].
Kirjanik ja jurist [[Ferdinand von Schirach]], kirjanik [[Ariadne von Schirach]] ja kirjanik [[Benedict Wells]] on Baldur von Schirachi lapselapsed.
[[Kategooria:Saksamaa poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1907]]
| |||