Erinevus lehekülje "Artur Axmann" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[1. mai]]l [[1940]] sai ta riigi noorsoojuhi (Reichsjugendführer) [[Baldur von Schirach]]i asetatäitjaks ja [[8. august]]il [[1940]] riigi noorsoojuhiks.
 
[[1941]]. aastal astus taastusAxmann vabatahtlikuna [[Wehrmacht]]i. SaiTa sai Idarindel võideldes sedavõrd raskesti haavata, et kaotas vasaku käe. 1941. aasta oktoobris valiti ta [[Riigipäev]]a liikmeks.
 
Pärast Adolf Hitleri enestappu [[30. aprill]]il [[1945]] põgenes Axmann füüreri punkrist. Tal õnnestus Berllinist lahkuda. Pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppu kuulutati Adolf Axmann ametlikult surnuks. Ta varjas end Erich Siewert'i nime all [[Mecklenburg-Vorpommern]]is. 1945. aasta detsembris võeti ta [[Lüübek]]is vahi alla. [[1946]]. aasta oktoobris lasti ta vangistusest vabaks, kuid [[1947]]. aasta juulis vahistati uuesti. [[1949]]. aasta mais mõisteti ta kolmeks aastaks ja kolmeks kuuks vangi. [[1958]]. aastal karistas Berliini kohus teda sõjakuritegude eest 35 000 marga suuruse trahviga.
Anonüümne kasutaja