Baldur von Schirach: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Baldur von Schirach''' ([[9. mai]] [[1907]] [[Berliin]] – [[8. august]] [[1974]] [[Kröv an der Mosel]]) oli [[Saksamaa]] poliitik ja noorsoorganisatsioonidenoorsooorganisatsioonide juht.
 
Baldur von Schirachi isa Karl Baily Norris von Schirach oli sõjaväelane, kes errumineku järel töötas teatridirektorina. Baldur von Schirachi ema Emma Lynah Tillou Bailey Middleton von Schirach oli [[ameeriklased|ameeriklanna]].
 
17–aastaselt kohtustutvus Schirach [[1925]]. aastal [[Adolf Hitler]]iga ja temast sai Hitleri veendunud pooldaja. Saanud täisealiseks, astus ta [[25. august]]il [[1925]] [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlikusse Saksa Töölisparteisse]] (NSDAP). [[1928]]. aastal sai temast Natsionaalsotsialistliku Saksa Üliõpilasliidu (''Nationalsozialistischer Deutscher Studentenbund'') juht. [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1931]] nimetati ta NSDAP noorsoojuhiks (''Reichsjugendführer'') ja ta sai ''SA-Gruppenführer''i auastme. [[17. juuni]]l [[1933]] nimetas Hitler ta Saksa Riigi noorsoojuhiks (''Jugendführer des Deutschen Reiches''). Talle allusid [[Hitlerjugend]] ja teised natsionaalsotsialistlikud noorteorganisatsioonid.
 
[[7. august]]il [[1940]] määrati ta [[Viin]]i [[gauleiter]]iks. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus varjas ta ennast [[Tirool]]is Richard Falki nime all, kuid andis ennast [[5. juuni]]l [[1945]] liitlastele üles. [[Nürnbergi protsess]]il mõisteti Schirach [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1946]] 20 aastaks vangi. Põhiliselt süüdistati teda selles, et Viini gauleiterina oli ta vastutav 185 000 [[juudid|juudi]] deporteerimise eest. Schirach vabastati pärast karistuse kandmist [[30. september|30. septembril]] [[1966]]. [[1967]]. aastal avaldas ta mäletusteraamatu "Ich glaubte an Hitler" ("Ma uskusin Hitlerisse").