Baldur von Schirach: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
keeleliselt korrastatud
1. rida:
'''Baldur von Schirach''' ([[9. mai]] [[1907]] [[Berliin]] – [[8. august]] [[1974]] [[Kröv an der Mosel]]) oli saksa[[Saksamaa]] poliitik ja noorsoorganisatsioonide juht.
{{keeletoimeta}}
'''Baldur von Schirach''' ([[9. mai]] [[1907]] [[Berliin]] – [[8. august]] [[1974]] [[Kröv an der Mosel]]) oli saksa poliitik ja noorsoorganisatsioonide juht.
 
Baldur von SchriachiSchirachi isa Karl Baily Norris von Schirach oli sõjaväelane, kes errumineku järel töötas teatridirektorina. Baldur von SchriachiSchirachi ema Emma Lynah Tillou Bailey Middleton von Schirach oli [[ameeriklased|ameeriklanna]].
 
17–aastaselt kohtus Schirach [[1925]]. aastal kohtus ta [[Adolf Hitler]]iga ningja Schiachisttemast sai Hitleri veendunud pooldaja. Saanud täisealiseks, astus ta [[25. august]]il [[1925]] [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlikusse Saksa Töölisparteisse]] (NSDAP). [[1928]]. aastal sai temast Natsionaalsotsialistliku Saksa ÜliõpilasteliiduÜliõpilasliidu (''Nationalsozialistischen Deutschen Studentenbund'') juht. [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1931]] nimetati ta NSDAP–iNSDAP noorsoojuhiks (''Reichsjugendführer'') ja ta sai [[''SA]] gruppenfüüreri-Gruppenführer''i auastme. [[17. juuni]]l [[1933]] nimetas Hitler ta Saksa Riigi noorsoojuhiks (''Jugendführer des Deutschen Reiches''). Talle allusid [[Hitlerjugend]] ja teised natsionaalsotsialistlikud noorsoorganisatsioonid.
 
[[7. august]]il [[1940]] määrati ta [[Viin]]i gauleiteriks[[gauleiter]]iks. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus varjas ta ennast [[Tirool]]is Richard Falk'iFalki nime all, kuid andis ennast [[5. juuni]]l [[1945]] liitlastele üleüles. [[Nürnbergi protsess]]il mõisteti taSchirach [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1946]] 20 aastaks vangi. PõhiliseksPõhiliselt süüditusekssüüdistati oliteda seeselles, et Viini gauleiterina oli ta vastutav 185 000 [[Austria]] [[juudid|juudi]] deporteerimise eest. Schirach vabastati vangistusestpärast karistuse kandmist [[30. september|30. septembril]] [[1966]]. [[1967]]. aastal avaldas ta mäletusteraamatu "Ich glaubte an Hitler" ("Ma uskusin Hitlerisse").
 
{{JÄRJESTA:Schrirach, Baldur von}}