Cesvaine piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
82. rida:
==Ehitus==
[[File:Cesvaine Castle, 2013, 2.jpg|thumb|Vaade põhjasuunast eeslinnuse väravaehitise varemele ja poolümara torni asukohale. Vasakul jookseb eeslinnuse kastelli läänepoolse kaitsemüüri vundament. Paremal on vallikraav. September 2013.]]
[[File:Cesvaine Castle, 2013, 1.jpg|thumb|Vaade lõunast väravaehitise säilinud müürilõigule. Väravaava asus paremal, näha ka aken tulirelvade jaoks. September 2013]]
Sesviina ei olnud küll piiskopi residentslinnus, ent asudes peapiiskopkonna idaalade keskel oli tal piirkonnas keskusena ikkagi tähtis roll. Seda näitab ka linnuse tugev kindlusena väljaehitamine, mille juures järgiti üsna täpselt ordu ehitustraditsioone. Tema keskne asukoht tihedalt asustatud aladel tingis tema kaitsetugevuse ja mõõtmed; viimane võis aga ka ilma vastava ruumilise sisejaotuseta (kloostrikorralduse jäljendamiseta) juhtida konvendihoone vormide jäljendamiseni, mida tõestasid ka ordualade foogtilinnused.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk. 204</ref> Veekaitset pakkus läänest ja põhjast linnusega piirnev Sula jõe järsk ja sügav (20 m) ning u. 50 m lai org<ref>[http://www.castle.lv/latvija/cesvaine.html Rimša castle]</ref>. Ida poolt kaitses linnust samuti järdukaldaline oja ja selle ülespaisutatud kalatiigid, mis olid armastatud kaitseelementideks nii ordu - kui piiskopilinnuste juures. Lõuna poolt oli kaitseks ette läbi tõmmatud vallikraav.
| |||