Erinevus lehekülje "Rava (Järva)" redaktsioonide vahel

vikindus
(vikindus)
{{vikinda}}{{viita}}
{{See artikkel|räägib külast Ambla vallas; Kose valla küla kohta vaata artiklit [[Rava (Kose)]].}}
{{EestiAsula
'''Rava''' on [[küla]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Ambla vald|Ambla vallas]].
 
Vanem nimetus'''RAVA (Rawaküll).'''
Esmamainimine [[1554]].
Elanike arv 27 (seisuga 1.01.2013).
Pindala 17 km2.
 
== Asukoht ==
'''Halduskuuluvus'''
Rava küla on Ambla valla kõige lõunapoolsem küla piirnedes [[Kurisoo]], [[Jõgisoo (Ambla)|Jõgisoo]] ja [[Roosna]] küladega. Külakeskusest on Amblasse 11 km, [[Aravete|Aravetele]] 7 km ja [[Käravete|Käravetele]] 13 km.
1866 Rava vald
1892 Ambla vald
1945 Ambla Külanõukogu
1991 Ambla vald
 
'''Küla ajaloolineon taust'''kuulunud
[[1866]] [[Rava vald|Rava valla]]
1554.a ostis Rava küla Robert Fricks. Juba uute omanike käe all hakati külasse mõisa ehitama 17. Sai algul. 17.sai lõpul sai Rava külast Rava mõis ja Väike-Ahula küla nimetetai ümber Rava külaks. 1970 aastal liideti Rava külaga Vistla küla ja Rava asundus.
[[1892]] Ambla valdvalla
1869.a avati Prümlis Heidemetsa vallakool, mis sai Rava algkool eelkäijaks.1897 eitatakse uus koolimaja. 1919 viidi kool üle mõisa härrastemajja ja muudeti 4-klassiliseks. Kool oli ka seltsielu keskus. Siin käisid ümbruskonna noored Paul Korkmanni juhendamisel laulu ja tantsu harjutamas. 1921.a korraldatud peo sissetulek läks raamatukogu asutamiseks. Raamatukogu asukohaks sai samuti Rava koolimaja. 1926 muudeti kool 6-klassiliseks. Kool suleti 1970. Rava mõisas asus 1918a. tööle esimene iseseisvusaegne metskond Eestis. Rava tammik võeti kaitse alla 1936a. olles Eesti Looduskaitse Registri esimene sissekanne. Seega võib öelda, et Rava tammik on Eesti esimene looduskaitsealune objekt.
[[1945]] Ambla Külanõukogu ja [[1991]]. aastast Ambla valla koosseisu.
 
== Ajalugu ==
'''Küla paiknemine'''
18691554 ostis Rava küla Robert Fricks.a Uute omanike käe all hakati külasse mõisa ehitama. 17. sajandi lõpul sai Rava külast [[Rava mõis]] ja Väike-Ahula küla nimetati ümber Rava külaks. 1970. aastal liideti Rava külaga [[Vistla küla]] ja Rava asundus. 1869 avati [[Prümli vallakool|Prümlis]] Heidemetsa vallakool, mis sai Rava algkoolalgkooli eelkäijaks.1897 eitatakseehitati uus koolimaja. 1919 viidi kool üle mõisa härrastemajja ja muudeti 4-klassiliseks. Kool oli ka seltsielu keskus. Siin käisid ümbruskonna noored Paul Korkmanni juhendamisel laulu ja tantsu harjutamas. 1921.a aastal korraldatud peo sissetulek läks raamatukogu asutamiseks. Raamatukogu asukohaks sai samuti Rava koolimaja. 1926 muudeti kool 6-klassiliseks. Kool suleti 1970. Rava mõisas asus 1918a1918. aastal tööle esimene iseseisvusaegne metskond Eestis. [[Rava tammik]] võeti kaitse alla 1936a.1936, olles [[Eesti Looduskaitse Register|Eesti Looduskaitse Registri]] esimene sissekanne. Seega võib öelda, et Rava tammik on Eesti esimene looduskaitsealune objekt.
Rava küla on Ambla valla kõige lõunapoolsem küla piirnedes Kurisoo, Jõgisoo ja Roosna küladega. Külakeskusest on Amblasse 11 km, Aravetele 7 km ja Käravetele 13 km.
 
'''== Vaatamisväärsused''' ==
Rava mõis on küla keskel asuv asuv ühekorruseline kõrge maakivist [[Soklikorrus|soklikorrusega]] paekiviehitis, akende [[Sillus|sillused]] saetud [[lubjakivi|lubjakivist]], [[veranda]] nurgad ja trepi tugimüür valgest lubjakivist. Ka majandushoonete juures on sama materjalikasutus. Hoonetekompleksi ümbritsev park läheb teisel pool veehoidlat üle Rava tammikuna tuntud metsapargiks (parkmetsaks). Mõisast eemal põllul asub [[Hollandi tüüpi tuulik|hollandi-tüüpi tuulik]].
Rava tammiku maastikukaitseala sai alguse Rava tammede kaitse alla võtmisest 1936. aastal eesmärgiga kaitsta ja säilitada liigirikast tamme-segapuistut. Sellel, mõisa vastas, teisel pool veehoidlat oleval 22 ha suurusel [[Puisniit|puisniidul]] kasvab 92 põlist [[tamm|tamme]], 16 suurt [[Lehis|lehist]] ja üks mitmesaja-aastane [[mänd]]. Puisniidul kasvab mitmeid [[Käpalised|käpalisi]], nagu [[kaunis kuldking]], [[vööthuul-sõrmkäpp]], [[kahkjaskollane sõrmkäpp]], baltisõrmkäppB[[Balti sõrmkäpp|alti sõrmkäpp]], [[pruunikas peasjuur]], [[suur käopõll]], ja [[kahelehine käokeel]]. Oletatakse, et tammik on jäänuk endisest [[Hiis|hiiesalust]], mida mõisaajal on juurdeistutamisega täiendatud.
Ussimäe kultuurihoiuala. Kultuurihoiualal asuvad Ambla valla kõige paremini säilinud lubjaahi ja lubjaahju juurde kuulv paemurd. 2012.aastal taastati 1903 aastal ehitatud lubjaahju küttekolle. Ussimägi oli oma nime saanud ühe pärimuse järgi sellest, et põldude keskel asuval künkal nähti palju usse-madusid. See puistaimestikuga küngas oli ainuke sobiv koht ümbruskonnas, kus saivad ka ussid (tegelikult maod – rästikud ja nastikud) talvituda. Seepärast oli kevadel soojade ilmadega peale talveunest ärkamist seal näha palju madusid (usse). Teise pärimuse kohaselt oli sellel küllalt kõrgel künkal elanud ussikuningas, et sealt kõrgelt oleks hea vaadata ja ülevaadet saada oma alamate tegevusest.
 
Ussimäe kultuurihoiuala. Kultuurihoiualal asuvad Ambla valla kõige paremini säilinud [[lubjaahi]] ja lubjaahju juurde kuulvkuuluv [[paemurd]]. 2012. aastal taastati 1903. aastal ehitatud lubjaahju küttekolle. Ussimägi oliolla oma nime saanud ühe pärimuse järgi sellest, et põldude keskel asuval künkal nähti palju usse-madusid. See puistaimestikuga küngas oli ainuke sobiv koht ümbruskonnas, kus saivad ka ussid (tegelikult maod – [[rästikud]] ja [[nastik|nastikud]]) talvituda. Seepärast oli kevadel soojade ilmadega peale talveunest ärkamist seal näha palju madusid (usse). Teise pärimuse kohaselt oli sellel küllalt kõrgel künkal elanud [[ussikuningas]], et sealt kõrgelt oleks hea vaadata ja ülevaadet saada oma alamate tegevusest.
'''Traditsioonid'''
 
[[Rava järv|Rava järve]] rand on Ambla valla populaarseim ujumiskoht, kus toimuvad ka erinevad üritused. Samuti leiab inimeste hulgas aktiivset kasutamist Rava tammikusse [[RMK]] poolt rajatud puhkekoht. Külal on külavanem, kuid puudub külaelu korraldav selts.