7539
muudatust
(vikindus) |
|||
{{See artikkel|räägib külast Ambla vallas; Kose valla küla kohta vaata artiklit [[Rava (Kose)]].}}
{{EestiAsula
'''Rava''' on [[küla]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Ambla vald|Ambla vallas]].
Vanem nimetus'''
Esmamainimine [[1554]].
Elanike arv 27 (seisuga 1.01.2013).
Pindala 17 km2.
== Asukoht ==
Rava küla on Ambla valla kõige lõunapoolsem küla piirnedes [[Kurisoo]], [[Jõgisoo (Ambla)|Jõgisoo]] ja [[Roosna]] küladega. Külakeskusest on Amblasse 11 km, [[Aravete|Aravetele]] 7 km ja [[Käravete|Käravetele]] 13 km. ▼
1866 Rava vald▼
1892 Ambla vald▼
▲[[1866]] [[Rava vald|Rava valla]]
1869.a avati Prümlis Heidemetsa vallakool, mis sai Rava algkool eelkäijaks.1897 eitatakse uus koolimaja. 1919 viidi kool üle mõisa härrastemajja ja muudeti 4-klassiliseks. Kool oli ka seltsielu keskus. Siin käisid ümbruskonna noored Paul Korkmanni juhendamisel laulu ja tantsu harjutamas. 1921.a korraldatud peo sissetulek läks raamatukogu asutamiseks. Raamatukogu asukohaks sai samuti Rava koolimaja. 1926 muudeti kool 6-klassiliseks. Kool suleti 1970. Rava mõisas asus 1918a. tööle esimene iseseisvusaegne metskond Eestis. Rava tammik võeti kaitse alla 1936a. olles Eesti Looduskaitse Registri esimene sissekanne. Seega võib öelda, et Rava tammik on Eesti esimene looduskaitsealune objekt.▼
[[1945]] Ambla Külanõukogu ja [[1991]]. aastast Ambla valla koosseisu.
== Ajalugu ==
▲
▲Rava küla on Ambla valla kõige lõunapoolsem küla piirnedes Kurisoo, Jõgisoo ja Roosna küladega. Külakeskusest on Amblasse 11 km, Aravetele 7 km ja Käravetele 13 km.
Rava mõis on küla keskel
Rava tammiku maastikukaitseala sai alguse Rava tammede kaitse alla võtmisest 1936. aastal eesmärgiga kaitsta ja säilitada liigirikast tamme-segapuistut. Sellel, mõisa vastas, teisel pool veehoidlat oleval 22 ha suurusel [[Puisniit|puisniidul]] kasvab 92 põlist [[tamm|tamme]], 16 suurt [[Lehis|lehist]] ja üks mitmesaja-aastane [[mänd]]. Puisniidul kasvab mitmeid [[Käpalised|käpalisi]], nagu [[kaunis kuldking]], [[vööthuul-sõrmkäpp]], [[kahkjaskollane sõrmkäpp]],
Ussimäe kultuurihoiuala. Kultuurihoiualal asuvad Ambla valla kõige paremini säilinud lubjaahi ja lubjaahju juurde kuulv paemurd. 2012.aastal taastati 1903 aastal ehitatud lubjaahju küttekolle. Ussimägi oli oma nime saanud ühe pärimuse järgi sellest, et põldude keskel asuval künkal nähti palju usse-madusid. See puistaimestikuga küngas oli ainuke sobiv koht ümbruskonnas, kus saivad ka ussid (tegelikult maod – rästikud ja nastikud) talvituda. Seepärast oli kevadel soojade ilmadega peale talveunest ärkamist seal näha palju madusid (usse). Teise pärimuse kohaselt oli sellel küllalt kõrgel künkal elanud ussikuningas, et sealt kõrgelt oleks hea vaadata ja ülevaadet saada oma alamate tegevusest.▼
▲Ussimäe kultuurihoiuala. Kultuurihoiualal asuvad Ambla valla kõige paremini säilinud [[lubjaahi]] ja lubjaahju juurde
[[Rava järv|Rava järve]] rand on Ambla valla populaarseim ujumiskoht, kus toimuvad ka erinevad üritused. Samuti leiab inimeste hulgas aktiivset kasutamist Rava tammikusse [[RMK]] poolt rajatud puhkekoht.
|