Harilik lina: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
83. rida:
==Töötlemine==
[[Pilt:Rhof-flachsbearbeitung.ogg|pisi|Lina töötlemine vabaõhumuuseumis Saksamaal]]
Enne kui linakiude on võimalik kasutada, eraldatakse need varrest ning lastakse [[mikroorganism]]idel need eeltöödelda (mikroorganismid ja [[ensüüm]]id, peamiselt [[polügalaktüronaas]] lahustavad taime [[rakukude|rakukoed]] ning [[pektiin]]i, mis ümbritseb linakiudusid), kas veekogus või põllul. Spray (1936) ning Smith'i (1955) läbiviidud katsete käigus identifitseeriti üle 20 [[aeroobsed bakterid|aeroobse]] ning [[anaeroobsed bakterid|anaeroobse bakteri]], kes osalesid linataime [[fermenteerimine|fermenteerumisel]] (sh linakiu inimkasutamiskõlbulikuks muutmisel): ''[[Achromobacter parvulus]]'', ''[[Aerobacter cloacae]]'', ''[[Bacillus brevis]]'', ''[[Clostridium beijerinckii]]'', ''[[Clostridium saccaroacetoperbutylicum]]'' jt.
[[Pilt:BreakingFlax.jpeg|pisi|left|Lina ropsimine Venemaal]]
Veetöötluseks seotakse linataimed väikestesse vihkudesse ja asetatakse vette ([[linaligu]]). Vees hoitakse neid kuivade ilmade korral 10 päeva. Tuleb olla väga ettevaatlik ning linavihke hoolsalt jälgida juba seitsmendast päevast alates (sidudes vees ligunenud linataime ümber sõrme, peaksid kiud olema juba nähtavad). Linavihud võetakse veest ning asetatakse kuivama. Põllul jäetakse linavihud kuuks ajaks (või ka kauemaks) niiskust koguma. Eeltöötlus peaks tagama selle, et linakiud muutuvad edaspidiseks töötluseks sobivaks, st eemaldatakse varre väline puine kiht ning eraldatakse linakiud ja muudetakse need masinate jaoks sobilikuks algmaterjaliks.
===Ropsimine===
| |||