Aluliina ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
89. rida:
[[1591]] on Alulinna linnuse pealik ja piirkonna [[vojevood]] [[Albrecht Latzky]].<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk. 257</ref>
[[
[[1625]] augusti ja septembri jooksul langesid taasalanud Poola – Rootsi sõjas rootslaste kätte Vastseliina, Atsele, Alulinna ja mitmed teised väiksemad linnused.<ref>http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=4385&layer=267&lang=est#4385</ref> Rootsi vägesid juhatas graf Gustav Horn.
[[1627]] oli linnus heas seisukorras ja relvadega varustatud. [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] läänistas kogu linnusevalduse, millesse Alulinna kihelkonnas kuulusid ''Marienburg''i, ''Annenhof''i, ''Hermannshof''i, ''Malupi'' (koos ''Catharinenburg''iga), ''Charlottenburg''i ja ''Kalnemoisa'' (koos ''Ottenhof''iga) mõisad, kindralooberst [[Gustav Horn]]ile (vabahärra [[Gustaf Evertsson Horn af Marienborg]]). Hiljem lisandusid valduse juurde ''Ilsen''i, ''Doremuische'' ja ''Alswig''i mõisad. Apekalnsi kihelkonnast sai Horn ''Alt – Laizen''i, ''Neu – Laizen''i ja ''Marienstein''i mõisad. Mõisate reduktsiooniga XVII sajandi lõpul läks kogu valdus, milles oli 1688ndaks aastaks 2 kihelkonna peale 106,25 aakrit haritavat maad, jälle rootsi riigile tagasi.<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=snippet&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk. 254</ref>
105. rida ⟶ 107. rida:
[[1701]] – Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud [[Räpina]]s, [[Kasaritsa]]l ja [[Rõuge]]s. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked suunduvad eriti Alulinna piirkonda.<ref>http://www.hot.ee/laging/kroonika_000.htm</ref>
[[1702]], 24. augustil peale 10 – päevast piiramist, kui kahuritulega oli juba purustatud märkimisväärne osa müüre, otsustas rootsi armee komandör Flovian Philo von Tilam taganeda ja kindlus alistus kindralfeldmarssal Šeremetjevi juhitud vene vägedele. Sealjuures saavutati kokkulepe, et kui rootslased annavad linnuse käest, lubatakse neil vabalt lahkuda. Linnusesaart järvekaldaga ühendavast sillast üleminekul kostis kusagilt juhuslikku tulistamist ja vaherahu oligi rikutud ning rootsi väed hävitati. Venelaste kätte langes vangi ka piiblitõlkija [[Ernst Glück]] ja tema kasutütar [[Marta Skavronska]], kellest sai hilisem [[vene keisrinna]] [[Katariina I]]. Linnust kaitses ka 300 – meheline läti pataljon.<ref>http://lv.wikipedia.org/wiki/Al%C5%ABksnes_pils</ref> Teistel andmetel kõik rootslased ei alistunud ja linnuse komandant suurtükiväekapten Wolf (Wulff)
Pärast Põhjasõda ei vastanud linnus sõjalise tugipunktina enam aja nõuetele ja kaotas oma strateegilise tähtsuse.
| |||