Seisuste kaotamise seadus: erinevus redaktsioonide vahel

▲I. Eesti demokraatlikus Vabariigis kaotatakse ära kõik seisused.

▲II. Käesoleva seadusega kaotavad Eesti Vabariigis oma jõu kõik seadused ja määrused, mis sisaldavad seisuslikke õigusi, eesõigusi, kohustusi ja õiguste kitsendusi ehk üleüldse seisuslike iseäraldusi. Keelatud on igasuguste seisustest olenevate nimetuste, aunimede ja tiitlite ametlik tarvitamine.

▲Läänemere kubermangude seaduste kogu II köide, [[Eestimaa talurahvaseadus|Eestimaa talurahva seadus]] 1856 aastast oma Rootsi soost talupoegade kohta käiva lisaga, [[Liivimaa talurahvaseadus|Liivimaa talurahva seadus]] 1860. aastast ja 1863. aasta 9. juuli seadus kaotavad oma maksvuse, 1866. aasta 13. veebruari ja 1866. aasta 11. juuni seadused jäävad neis osades, mis pärastiste seaduste läbi ei ole tühjaks tehtud, ajutiseks maksma valla omavalitsuse asjaajamise alustena; Läänemere kubermangude seaduste kogu III köide jääb ainukeseks eraõiguse seaduseks: neis [[linn]]ades ja linnaosades, kus siiamaale maaseadus maksab, ja maalelavate kodanikkude kohta ― vastavad maaseadused; linnades elavate kodanikkude kohta ― vastavad linnaseadused; endiste Peterburi ja Pihkva kubermangude osades aga Veneriigi Seaduste kogu X k. I jagu.

▲III. Seisuslikkude asutuste ja varanduste likvideerimine sünnib järgmiste määruste järele:

▲§ 1. Endiste seisuslikkude vallakogukondade liikuvad ja liikumata varandused lähevad vastavate seisuseta valdade omanduseks.

▲§ 2. Kõik rüütelkondade ja nende seisuslike asutuste vallas- ja kinnisvarad tunnustatakse riigi omanduseks, välja arvatud [[Kuressaare linnus|Kuressaare loss]], selle kõrvalhooned ja maa-ala, millised tunnustatakse [[Kuressaare]] linna omanduseks.

▲§ 3. Eelmises § tähendatud varandused, samuti need varandused, mis olid rüütelkondade asutuste valitsemisel, võetakse Vabariigi Valitsuse valdamisele või valitsemisele järgmiste ministeeriumide kaudu:

▲a) kõik väljaspool linnade piire seisvad maatükid, milledel põllumajanduslik iseloom, võetakse ühes nende päralduste ja inventaariga Põllutööministeeriumi alla;

▲b) kõik heategevad ja hoolekande asutused, ühes nende liikuva ja liikumata varandusega, samuti kõik rüütelkondade valitsemisel olevad sihtvarandused (Stiftungen) ― Sotsiaalministeeriumi alla;

▲d) rüütelkondade poolt ülevalpeetavad koolid, muuseumid ja raamatukogud kõigi hoonete, sisseseade ja nende päralt olevate varandustega ― Haridusministeeriumi alla;

▲e) rüütelkondade vaestelastekohtud, nende asjaajamine, arhiivid ja kõik, mis nende kohtutega ühenduses, kui ka sihtvarandused, mis senini maksvate seaduste ehk sellekohaste põhikirjade järele mõisnikkude vaestelaste kohtute valve all seisid ― Kohtuministeeriumi alla;

▲Märkus. Paragrahvis 2 nimetatud Saaremaa Rüütelkonna kui ka rüütelkonna valitsemisel olnud varade valitsemine, arvatud välja Kuressaare loss, selle kõrvalhooned ja maa-ala ning käesoleva paragrahvi punktides a ja e ettenähtud varad, antakse üle Saare maakonnale. Põllutööministeeriumi alla võetud (punkt a) varade ja endiste Saaremaa Rüütelkonna mõisate kasutamisest kui ka likvideerimisest saadud sissetulekuist antakse 65% Saare maakonnale põllumajanduse edendamise otstarbeks ja 10% Kuressaare linnale Kuressaare lossi korrashoiu kapitaliks.

▲Saaremaa Rüütelkonna mõisatest planeerimisel eriotstarveteks eraldatud krundid, samuti ka seni planeerimise korras kruntimata maatükid, mis antud välja eriotstarveteks või mida kasutatakse maaomavalitsuse poolt omadeks tarveteks, tunnustatakse maakonna omanduseks ühes neil asuvate hoonetega.

▲§ 5. [[Gild]]ede liikuvad ja liikumata varandused ühes arhiivide, kirjade ja raamatukogudega, samuti ka nende valitsemisel olevad varandused ja nende poolt ülevalpeetavad asutused võetakse Vabariigi valitsemisele Sotsiaalministeeriumi kaudu, kes ajaviitmata on kohustatud ette panema seadusandlikule võimule seaduse eelnõu ülevõetud varanduste edaspidise saatuse kohta. Linnade omavalitsuste poolt gildede valitsemise alla antud varandused antakse linnadele tagasi.

▲§ 6. Vaimuliku seisuse seisuslikud varandused lähevad üle vastavate koguduste või nende keskasutuste omanduseks.

▲Tähendus 1: Kõik regulatiivi maksud kirikuõpetajate ja kirikuteenijate kasuks ja kõik sunduslikud maksud ja orjused koguduste ja kirikute heaks kaotatakse ära.

▲Tähendus 2: Endiste koguduste päralt olevad kihelkonna- ja abikoolide hooned ühes kooli inventaariga lähevad vastavate maakonna-omavalitsuste omanduseks.