Charles Babbage: erinevus redaktsioonide vahel

'''Charles Babbage''' ([[26. detsember]] [[1791]] [[London]] – [[18. oktoober]] [[1871]]) oli inglise matemaatik, filosoof, leiutaja ja mehaanikainsener, kellelt pärineb programmeeritava arvuti mõiste. Babbage't,it kuiehk ''Arvuti isa'' peetakse esimese mehaanilise kalkulaatori (arvuti) loojaks, mis omakorda pani aluse keerulistematekeerulisemate disainide loomisele. Tema lõpetamata tööde osad on välja pandud näituselenäitusel Londoni teadusmuuseumiteadusmuuseumis. 1991. aastal loodi perfektselt töötav arvuti justkonstrueeriti Babbage'i plaanidele ja skeemidele tuginedes perfektselt töötav arvuti. 19. sajandi võimalustele tagasi vaadates kinnitab valmistatud mootorimasina edu, et Babbage'i masin oleks valmisehitamisel korrektselt töötanud. Üheksa aastat hiljem lõpetassai teadusmuuseum valmis ka printeri, mille Babbage arvutile oli ehitanudoma arvutile kavandanud.

Babbage'i sünnikohtsünnikohta on pidevalt vaidlustatud, aga tõenäoliselt sündis ta Inglismaal Londonis aadressil 44 Crosby Row Walworth Road. Larcomi tänava ja Walworth Roadi ristmikul mälestab Babbage'tit sinine aumärk.

TaTema sünnikuupäev on The Times'i järelehüüdele toetudes 26. detsember 1792. Pärast The Times'iTimesi artikli ilmumist kirjutas aga üks Charles'iCharlesi nõbu, et Babbage'i sünniaasta on hoopiski 1791. St. Mary Newingtoni kihelkonna register näitab aga, et Babbage ristiti 6. jaanuaril 1792, sisaldades sealhulgas ka sünniaastat, milleks oli 1791. Babbage'i isa, Benjamin Babbage, oli Praedide, kes omasid Bittoni kinnisvara Teignmouthis, panganduspartner. TaTema ema oli Betsy Plumleigh Teape. 1808. aastal kolis Babbage'i pere vanasse Rowdeni majja Ida-Teignmouth'is ja Benjamin Babbage'st sai ohvitser, kes tegutses St. Michaeli kiriku läheduses.

Charlesi isa raha lubas tal saada juhiseid paljudelt koolidelt ja õpetajatelt samaaegselt tema algharidusega. Umbes 8 aasta vanuselt saadeti ta Alphingtoni maakooli Exeteri lähedal, toibumaks eluohtlikust palavikust. Ta vanemad arvasid, et ta aju ei suutnud nii palju infot omastada ja Babbage tundis, et see suur jõudeelu võis olla põhjuseks mõnedele tema lapsikutele argumentatsioonidelemõttearendustele. Lühikest aega käis ta Kuningas Edward VI grammatikakoolis Totnesis, Lõuna-Devonis, aga tema tervis sundis teda taaskorduuesti eraõppele üle minema. Siis liitus ta 30 -õpilaselise Holmwoodi akadeemiaga Bakeri tänaval Enfieldis, kus tema õppejõuks sai reverend Stephen Freeman. Akadeemial oli hästivarustatud raamatukogu, mis süvendas Babbage'i matemaatikaarmastust. Ta õppis koos kahe eraõppejõuga ka pärast akadeemiast lahkumist. Neist esimene oli vaimulik Cambridge'i lähedalt ja teine oli Oxfordi õppejõud, kellelt Babbage õppis piisavalt põhitõdesid, et ta võetaks vastu Cambridge'i vastu. Babbage saabus Trinity kõrgkooli Cambridge'iis 1810. aastal. Ta oli lugenud ulatuslikult Leibnizi, Joseph Louis Lagrange'i, Thomas Simpsoni ja Lacroix'i teoseid ja oli tõsiselt pettunud Cambridge'i matemaatilises õpetusestasemes. VastusenaSeetõttu sellele,moodustasid tema, John Herschel, George Peacock ja paljud muud sõbrad moodustasid 1812. aastal grupi ''AnalüütilimeAnalüütiline Ühiskond''. Babbage, Herschel ja Peacock olid samuti lähedased sõbrad tulevase kohtuniku ja teaduspatrooni Edward Ryaniga. Õpilasena oli Babbage ''Kummituste Klubi'' liige, mis tegeles üleloomulikuüleloomulike uurimiseganähtuste ninguurimisega; samuti oli ta ''Väljavõtjate Klubi'' liige, mis pühendus liikmete vabastamisele vaimsetest haigustest juhul, kui keegi oli haige. 1812. a saadeti Babbage Peterhouse'i Cambridge'iis. Ta oli parim matemaatik Peterhouse'is, aga ei lõpetanud ühegi autasuga. Selle asemel sai ta 1814. a ilma eksamita oma aukraadi.<ref name="Education">[http://www2.stetson.edu/~efriedma/periodictable/html/Ba.html Haridus]</ref>

[[25. juuli]]l [[1814]] abiellus Babbage Georgiana Whitmore'iga St.Michaeli kirikus Teignmouthis Devonis. Enne kui nende elukohaks sai Londonis 5 Devonshire Street Portland Place, elas paar Dudmaston Hallis, Shropshire's. Charles'il ja Georgianal oli 8 last, kuid ainult 4 – Benjamin Herschel, Geogriana Whitmore, Dugald Bromhead ja Henry Prevost – elasid lapsepõlve üle. Charles'i naine GeogrianaGeorgiana suri Worcesteris 1. septembril 1827, samal aastal kui taoma isa, nende teineteise poegpoja Charles'i ja nende vastsündinud poegpoja AlexanderAlexandriga. TemaBabbage'i järgnev otsus veeta aasta ringi reisides oli peamiseks põhjuseks, miks tema konstruktioonidessetöös tulitekkis paus. Charles Babbage suri 79 aasta vanuselt 18. oktoobril 1871 ja ta on matmispaik onmaetud ''LondonLondoni Kensal Green Cemetery's''. Horsley väideteleväidete toetudespõhjal suri Babbage neerupuudulikkusesse. 1983. aastal avastas ja avalikustas lahkamise tulemused tema poja-poja-pojapoeg. Originaali koopia on samuti saadaval. Pool Babbage'i aju on säiliatudsäilitatud ''Hunteriani muuseumis'' Londonis. Teine pool tema ajust on näitusel teadusmuuseumis Londonis. Tema noorim poeg, Henry Prevost Babbage (1824–1918), läkskäis isa jälgedes ja valmistas 6 erinevat töötavat automaatilistautomaatset kalkulaatorit, toetudes oma isa disainidelekavanditele. Üks neist masinatest saadeti Harvardi ülikooli, kus see avastati hiljem Howard H. Aikeni poolt avastati. Hetkel on see masin nähtavalsamuti näha teadusmuuseumis Londonis.<ref name="marriage">[http://www.computerhistory.org/babbage/charlesbabbage/ Isiklik elu ja surm]</ref>

Babbage'i masinad olid esimeste mehhaaniliste arvutite hulgas, kuigi nad ei olnudsaanud kunagi päris valmis ning; selle põhjuseks oli enamjaolt rahapuudus, aga ka mõned isiksuseprobleemid. Babbage juhtis mõnede auruvõimsuselaurujõul töötavate masinate ehitust, mis toetusid sellele, et arvutused saab teha mehhaniseerituks, ning ka seda tegevust saatis väike edu. Kuigi Babbage'i masinad olid mehaanilised ja kohmakad, siis vaatamata sellel oli nende põhiehitus sellele vaatamata väga sarnane modernsele arvutile. Andmed ja programmimälu olid eraldatud, operatsioonidarvuti olidtööd ehituseljuhiti baseeruvadinstruktsioonide jaabil, kontrollimisüksusjuhtblokk võis teha tingimuslikke hüppeid ning masinal oli eraldatud I/O (sisestus/väljastus) üksused. Rohkem kui 10 aastat toetas valitsus tema projekti, kuid hiljem hakati Babbage'is kahtlema ning seetõttu katkestati tema rahastamine.<ref name="design">[http://en.wikipedia.org/wiki/Analytical_Engine Arvutite disaini põhimõtted]</ref>

Babbage'i ajal olidkoostasid numbrilisednumbrilisi tabelidtabeleid arvutatud inimeste pooltinimesed, keda kutsuti ''arvutajateks e arvutiteks'', mis tähendas isikut, kes arvutab. Cambridge'is nägi ta selles inimesejuhitud protsessis suurt eksimusriski ning alustas oma elutööd, üritades arvutada tabelidtabeleid mehhaaniliselt arvutada.Ta alustas 1822. a, luues mehhaanilisemehaanilise kalkulaatori, mille ülesandeks oli arvutada polünoomifunktsioonide väärtusedväärtuseid. Erinevalt teistest tolle aja üritustest,katsetustest oli Babbage'i masin olikonstrueeritud ehitatud arvutamaksväärtusteseeriate väärtusteseeriaidautomaatseks automaatseltarvutamiseks. KasutadesLõplike piiratud erinevustevahede meetodit,oli võimalikkasutades suutis ta vältida vajadust korrutamiseks ja jagamiseks. 1820ndate aastate alguses töötas Babbage oma esimese automaatiliseautomaatse kalkulaatori prototüübilprototüübi juures. Mõned prototüübi osad on endiselt nähtaval teadusajaloomuuseumis Oxfordis. SeeSelle prototüüpprototüübi arenespõhjal esimeseksarendati automaatseksvälja kalkulaatoriksesimene automaatne kalkulaator. See jäi terviklikultküll lõpetamata, lõpetatud osad on nähtaval teadusmuuseumis Londonis. Esimene kalkulaator oleks olnud valmistatudkoosnenud umbes 25 000st osast, kaalunud 13,6 kilogrammitonni ja oleks olnud umbes 2,4 meetri kõrgune. Kuigi Babbage sai projekti jaoks küllaldaselt toetusi, jäi see siiski lõpetamata. Hiljem lõi ta täiustatud versiooni '' Automaatne kalkulaator number 2 '', midamis jäi samuti eiellu valmistatudviimata kuni aastateni 1989–1991. See masin tegisooritas oma esimese arvutusearvutused Londoni teadusmuuseumis, taastadesesitades tulemusedtulemusi 31 numbrininumbri täpsusega, mis on palju rohkem kui tavalinetavalisel moodnemoodsal taskukalkulaatortaskukalkulaatoril.

Londoni teadusmuuseum on valmistanud 2 automaatset kalkulaatorit, mis lähtuvad Babbage'i ''Automaatse kalkulaatori number 2'' plaanidelplaanidest. Üks kuulub muuseumile; teine, mille omanikuks on tehnoloogiatehnoloogiahuviline multimiljonär Nathan Myhrvold, oli näitusel Arvutiajaloomuuseumis Mountain View's Californias 10. mail 2008. Kaks mudelit, mis on valmistatud, ei ole identsed; kuni esimese Londoni teadusmuuseumi ''Automaatse kalkulaatori number 2'' kokkupanekuni ei olnud sellest masinast olemas mitte ühtegi mudelit.<ref name="automatic">[http://www.ideafinder.com/history/inventors/babbage.htm Automaatne masin ja lõpetatud tööd]</ref>

Varsti pärast automaatse kalkulaatori tegemise põrumist alustas Babbage uue ja raskema, täisautomaatse arvutusmasina, disainimistkavandamist. Masin ei ole üksik lõpetatud projekt, vaid kogum õnnestunud disainidestkavanditest, millega ta tegeles kuni oma surmani 1871. aastal. Põhiline erinevus kahe masina vahel on see, et täisautomaatset arvutusmasinat saab programmeerida, kasutades ''löödudperforeeritud kaarte''. Ta taipas, et programmid saab pannakodeerida nendessenende ''kaartidessekaartide ''abil, nii et isikinimene peab algselt ainult programmi looma ja, siis panemasisestama ''kaardid'' masinasse ja laskma sellel töötada. Täisautomaatne masin oleks kasutanud Jacquardi löödudperfokaartidest kaartidemoodustatud silmuseid,tsükleid etmehhaanilise kontrollidakalkulaatori mehhaanilist kalkulaatoritjuhtimiseks, mismillele oleks kokkusisendina pannudette tulemused baseerudesantud eelnevate arvutuste tulemusteletulemused . See masin olioleks ka mõeldud töötamakskasutanud ka sellistel detailidelvõtteid, mida kasutatakse ka moodsates arvutites, näiteks järjestikune kontrollprogrammi jatäitmine, hargnevushargnemised ja tsüklid, ning see oleks olnud esimene mehaaniline seade, mis oleks olnudvastanud [[Turingi masinale vastavatemasin]]<nowiki/>a võimalustegatingimustele. [[Ada Lovelace]], imetlusväärne matemaatik ja üks väheseid inimesi, kes täismahustäies mõistismahus Babbage'i ideesid mõistis, lõi täisautomaatse arvutusmasina jaoks programmi. Oleks täisautomaatne arvutusmasin valmis ehitatud, siis tema programm oleks oleks olnud võimeline arvutama Bernoulli numbritearvude järjestust/jada. Tänu sellele tööle on Lovelace'leile kingitudantud esimese arvutiprogrammeerija tiitel. 1979. aastal anti kaasaegsele programmkeeleleprogrammeerimiskeelele tema auks nimi Ada. TeadlasedBriti Ühendkuningriigisteadlased töötavad multimiljondollarilisemitme miljoni naelase projekti kallalraames, konstrueerimakset rekonstrueerida Babbage'i täisautomaatset arvutusmasinat.<ref name="first">[http://www.computerhistory.org/babbage/engines/ Täisautomaatne masin]</ref>

1824. aastal omistati Babbage'leile auhind ''Gold Medal of the Royal Astronomical Society''. Ta oli selle ühenduse üks asutajaliige ning üks vanemaid elavaid liikmeid.

Aastast 1828 kuni 1839 oli Babbage ''Lucasian Professor of Mathematics'' Cambridge'i ülikoolis. Ta osales väga paljudes teaduslikes uurimistöödes ning omas suurt tähtsust ''Astronomical Society'' asutamisel aastal 1820 ning ''Statistical Society'' asutamisel aastal 1834. Ta unistas siiski mehhaanilise arvutusmasina disainimisestkavandamisest.

1832. a valiti Babbage USA kunsti- ja teaduste akadeemia auliikmeks (''Foreign Honorary Member of the American Academy of Arts and Sciences)''.

1838. aastal leiutas Babbage lokomotiiviveduri põrkeraua. See oli rauast esedetail, mille ülesandeks oli raja puhastamine takistustest ning see kinnitati veduri ette.

Babbage leiutas ka oftalmoskoobi ehk silmapeegli, kuid kuigi ta andis selle füüsikulefüüsikutele testimisekskatsetamiseks, vajus see unustati,unustusse ning seade tuli hiljem kasutusele pärast [[Hermann von Helmholtz]]'i iseseisvatsõltumatu väljamõtlemistleiutisena.

Babbage kandideeris Finsbury alevi kaudu kaks korda ka parlamenti. 1832. a tuli ta viie kandidaadi seas kolmandaks, kuid 1834. aastal oli ta neljast kandidaadist viimane.<ref name=saavutused">[http://knol.google.com/k/charles-babbage# Autasud ja tunnustused]</ref>

Babbage't on mälestatud paljude omistatud tiitlite, viidete ning nimedega. Näiteks: ''the crater Babbage on the Moonkraater'' Kuul ja ''Charles Babbage Institute'' on nimetatud tema järgi. Suur Babbage'i loengusaal Cambridge'i ülikoolis mälestab samuti tema aega selles ülikoolis.

#''British Rail'' nimetas lokomotiivi1990. aastatel tema järgi 1990. aastatelveduri, see olitoimus küll ühe programmi raames, kus tulikõigile lokomotiivideleveduritele nimed andaanti kuulsate ja tähtsate teadlaste nimede järginimed.

#''The University of Plymouth'' mälestab Charles Babbage'tit Babbage'i ehitisegahoonega, ning sealmilles baseerub ülikooli arvutusosakond.

#''The IT Service of Cambridgeshire'' County Council baseerub Babbage'i majal Castle Park'i kontorikompleksil Cambridge'si kontorikompleksis.

#''Monk's Walk School'',-is seal onasub kiviplokk nimega "Babbage", mälestamaks tema teadustööd.

#Chessingtonis,''Royal Borough of Kingston upon Thames'', teeon uues elamurajoonis onantud tee nimetatudnimeks Charles Babbage Close.

#Charles Babbage etendubastub ette kui suurepärane mõtleja 2008nda2008-nda aasta strateegiavideomängus ''Civilization Revolution''.