Ziepniekkalns: erinevus redaktsioonide vahel

Ziepniekkalnsi asumile on kujunenud kaks keskust - asumi lõunaosas paneelehitiste juures [[trollibuss]]ide lõpp-peatuses ja asumi vanemas osas. Aastani [[1828]] asusid need alad täielikult linna piiri taga, seejärel liideti asumi põhjapoole osa, aastal 1924 endise [[Nummurmuiža mõis]]a alad ja aastal [[1974]] ka asumi lõunapoolne osa Riiaga. Asum hakkas kujunema [[Ebeli mõis]]a (''Ebelhof'') ning endise Šosciemsi küla ümber. Mõisa peahoone juures asub Ēbelmuiža park, kus kasvavad 9 põlist [[tamm]]epuud. Teine vana hoone on asumis [[Bellevue suvemõis]]. Aastal [[1871]] rajati 9.7 [[hektar]]i suurune Ziepniekkalnsi [[kalmistu]], selle ümbruskond ehitati täis XIX sajandi lõpus. XX sajandi kaheksakümnendatel aastatel ehitati asumisse hulgaliselt paneelmaju, mis moodustavad 4 [[mikrorajoon]]i. Asumi lõunapoolseim osa on [[aianduskooperatiiv]]ide piirkond.