Cesvaine piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

[[1486]] sai peapiiskop Hildebrandt Sesviina enda valdusse tagasi.

 

 

[[1559]] 18. veebruaril peeti 13 000 meheliste vene vägede (tatari khaani juhtimisel) ja paarisajamehelise peapiiskopkonna kaitsesalga vahel (eesotsas toomhärra Frerick Folckerszum) Sesviina ja Kulna vahel lahing, milles viimased puruks löödi. Tapeti 110 peapiiskopkonna vasalli ja sõjasulast. Sealt liikusid venelased edasi Sesviina peale, röövisid, põletasid ja tapsid ümbruskonnas, kuid linnust vallutada ei suutnud. Christiani nimeline preester oli seal kiiruga jõudnud ümberkaudse rahva abil kaitset organiseerida. Venelased läksid edasi Vana - Pebalgi suunas.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 77, ISBN 5-460-00216-8</ref>

 

[[1661]] aastast on Storno (õieti šveitsi kunstnik Johann Rudolf Schturn) pilt "Meyerbergsi reisikirjeldusest" vaatega loodest (?) Sesviinale, kus on näha kõrge pealinnus ja madalam eeslinnus. Eriti pealinnuse müürid on kõrgemalt tuntavalt kannatada saanud.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk. 206</ref> Värvilised pildid maaliti Saksa keisri Leopold I saatkonna reisi ajal Moskvasse.

 

[[1700]] kaebas pastor Neydall, et tuleb viibida pidevas hirmuõhkkonnas oma elu pärast, talupojad aga põgenevat venelaste juurde ja ei taha osaleda lossi kindlustustöödel. Põhjasõja ajal pühiti Sesviina jällegi maapinnalt minema.