Cesvaine piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
65. rida:
[[1656]], oletatavasti Vene - Rootsi sõja käigus purustati linnust põhjalikult ja see jäi lõplikult varemetesse.<ref>[http://www.castle.lv/latvija/cesvaine.html Rimša castle]</ref>
[[1661]] aastast on Storno (õieti šveitsi kunstnik Johann Rudolf Schturn) pilt "Meyerbergsi reisikirjeldusest" vaatega loodest (?) Sesviinale, kus on näha kõrge pealinnus ja madalam eeslinnus. Eriti pealinnuse müürid on kõrgemalt tuntavalt kannatada saanud.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk. 206</ref> Värvilised pildid maaliti Saksa keisri Leopold I saatkonna reisi ajal Moskvasse.
[[1782]] kirjeldab August W. Hupel oma "Topograafilistes teadetes", et linnus võib olla oma nime saanud Sesviina (Zehsweine) ojast ja et linnusest on säilinud ulatuslikul maa - alal küllaltki märkimisväärsed varemed. 1778 leiti kohalike jutu järgi müüris lahtitulnud kivide tagant inimese jäänused. Need oli seina sisse müüritud, juures oli ka särgi(hame) pannal. Vanade traditsioonide kohaselt müüriti linnuse rajamisel selle seina ilmselt kaitseingliks neitsi.<ref>[http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&pg=PA193&lpg=PA193&dq=Kirchspiel+Sesswegen&source=bl&ots=zja-bAi3YI&sig=PWNrBud79a0AYlSTW3r5Cc3SpFo&hl=et&sa=X&ei=SB-6UvzxIJSqhAfgyoDICw&ved=0CEkQ6AEwBg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Sesswegen&f=false, lk. 197, Topographische Nachrichten, Hupel]</ref> Pannal on kujutatud ka praegusel Sesviina vapil.
| |||