Redaktsioon: 16. september 2013, kell 19:08 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 102 muudatust →‎Kirjandus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. detsember 2013, kell 17:09 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 102 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Saue postijaam, 19.saj (1).jpg\|pisi\|[[Saue postijaam]], 19. sajand.]] '''Postijaam''' oli kuni 19. sajandi lõpuni toiminud [[~~postiteenistus~~Eesti posti ajalugu\|postisüsteemides]] asutus, kus puhkasid mööduvad reisijad, vahetati [[postihobune\|postihobuseid]] ja sõidukeid ning [[postivedaja\|postivedajad]] vahetasid [[post]]i. [[File:Ruunavere postijaama peahoone1.jpg\|pisi\|[[Ruunavere postijaam]]a peahoone]] [[File:Valga postijaam.jpg\|pisi\|[[Valga postijaam]]]] [[File:Pikaristi postijaama peahoone.jpg\|pisi\|[[Pikaristi postijaam]]]] ==Ajalugu== ===Pärsia=== 14. rida ⟶ 16. rida: ==Euroopa, Eesti, Venemaa== Kogu Euroopat kattev postijaamade võrk kujunes välja 17. sajandil, [[Rootsi aeg\|Rootsi ajal]]. See toimis 19. sajandini, mil varasemat postisüsteemi hakkasid välja tõrjuma tehnilised leiutised: kõigepealt traadiga ja traadita telegraaf, hiljem aga ka autotransport. Eesti- ja Liivimaale jõudis Rootsi postijaamade võrgustik 1638. aastal, peatselt pärast Rootsi kuninganna [[Kristiina]] eestkostevalitsuse määrust riikliku postiteenistuse loomise kohta 1636. aastal. Seda arendati edasi ka Vene võimu all, ehkki Eesti- ja Liivimaaga võrreldes oli Vene postijaamade võrk nõrgalt arenenud. 1730. aastail andis keisrinna [[Anna Ivanovna]] välja rea postiteenistust puudutavaid ukaase, muuhulgas postijaamade hobustega varustamise kohta. Näiteks keelas ta Liivimaal postijaamade töötajaid sõimata.

Postijaam: erinevus redaktsioonide vahel