Udu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
17. rida:
Udu vähendab vahemaid, mille piires saab esemeid selgelt näha ([[nähtavus]]), ja on seetõttu ohtlik liiklejatele. Nähtavuse parandamiseks udus kasutatakse [[udulatern]]aid, mis kuuluvad tänapäeval enamiku [[sõiduk]]ite [[standardvarustus]]se.
Maailma kõige udusem koht on [[Newfoundland]]i saare lähedal asuv madalik [[Grand Banks]], kus kohtuvad põhjast tulev külm [[Labradori hoovus]] ja edelast tulev soe [[Golfi hoovus]]. Maismaal on uduseimad paigad Newfoundlandi kagurannikul asuv [[Argentia]] ja [[San Francisco]]st läänes asuv [[Reyese neem]], kus aastas on üle 200 uduse päeva. Märkimisväärselt udused paigad on veel [[Uus-Meremaa]]l asuv [[Hamilton (Uus-Meremaa)|Hamilton]], Lõuna-[[Tšiili]] rannik ja [[Severnaja Zemlja]].
[[Kalifornia]]s asuvad [[ranniksekvoia]]metsad saavad 30–40% veest udu kaudu. Leidub loomi, kelle jaoks on udu koguni põhiline veeallikas. Niisugused loomad elavad põhiliselt kuivas kliimas, näiteks kõrbes, ja eriti palju on selliste loomade seas [[putukad|putukaid]]. Ka mõned rannikul elavad inimeste kogukonnad kasutavad [[uduvõrk]]e niiskuse kogumiseks, kui [[pinnavesi|pinna-]] ja [[põhjavesi|põhjavee]] varud ei ole piisavad.
30. rida:
{{Viited}}
* Ele Pedassaar, [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2317_2312.html UDUD EESTIS], Eesti Loodus 2008/4
{{Commonscat|Fog}}
| |||