Armeenlased Osmanite riigis: erinevus redaktsioonide vahel

 

1514.-1516. aastatel, pärast sultan Selim I vallutusi Lõuna-Kaukaasias ja Ida-Anatoolias, ühendati armeenlased selles piirkonnas Istanbuli(Konstantinoopol) patriarhi kogudusega. 1532-1555 toimus Armeenias uus sõjalaine Pärsia ja Ottomani võimu vahel. 1567. aastal asutati Konstantinoopolis(Istanbul)armeenia trükikoda. Armeenlastel oli raske usulise tõrjutuse tõttu jõuda riigivalitsemisel kõrgetele kohtadele, küll aga realiseerisid nad end tublide kaupmeestena. Konstantinoopoli armeenia kaupmeeste kaubateed jõudsid Indiani välja ja nende edukas tegutsemine täitis Ottomani impeeriumi riigikassat.

 

16. sajandist alates hakkas armeenia kunsti mõjutama naaberriikide idamaise kultuuri esteetilised kaanonid. Arhitektuur ja khatchkar säilitasid armeenlaste rahvusliku omapära ja kõrge kunstilise taseme.

 

Ligi nelja saja aasta jooksul, sultan Mehmed Vallutaja valitsusajast Sultan Mahmut II-ni, eksisteerisid erinevad usulised kogukonnad koos. [http://Mekhitar%20da%20Pietro Mekhitar da Pietro] - üks selle ajajärgu tuntumaid õpetlasi ja teolooge. [[http://www.ermenisorunu.gen.tr/english/relations/ottoman.html]] Paljud koolid, trükikojad ja raamatukogud loodi armeenlastest pankurite, kaupmeeste ja ametnike abiga. Armeenia noormehed saadeti Euroopa koolidesse ja ülikoolidesse erinevates valdkondades haridust saama ning kunsti õppima. Sajandeid kestnud võõrvõim ei suutnud hävitada armeenlaste rahvuslikku, usulist ja kultuurilist identiteeti. Armeenlased olid edukad arhitektuuri, kirjanduse, maali, skulptuuri ja muusika valdkondades.