MIDI: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud
5. rida:
'''MIDI''' (akronüüm ingliskeelsest fraasist '''''M'''usical '''I'''nstrument '''D'''igital '''I'''nterface''; ka '''MIDI-liides''') on [[1980]]-ndate alguses loodud ja [[1982]] määratletud [[andmevahetusprotokoll|andmevahetuse (-edastuse) protokoll (keel)]], mis võimaldab [[elektrooniline instrument|elektroonilistel instrumentidel]], [[arvuti]]tel ja teistel seadmetel (näiteks MIDI-t toetavad [[valgustusseadmed]] teatrites) omavahel suhelda, üksteist juhtida ja [[sünkronisatsioon|sünkroniseerida]]. Eelduseks on, et seadmed toetavad MIDI standardit ja nende vahel on MIDI-ühendus (standardne MIDI-kaabel või näiteks [[USB]]-MIDI kasutajaliides) või '''[[WIDI]]'''-ühendus ("traadita" MIDI ehk ''Wireless MIDI''). '''MIDI'''ks nimetatakse ka kaabli või WIDI kaudu edastatavat MIDI teavet.
 
MIDI standard ei edasta heli- või näit valgusssignaali, vaid edastab digitaalsed käsklusi - sündmussõnumeid. Muusikariistades edastatav info hõlmab endas teavet näit [[tempo]], [[helikõrgus]]e, [[oktaav]]i, [[helitugevus]]e, [[modulatsioon]]i, heli[[panoraam]]is paiknemise jne kohta.
 
MIDI on alates oma ilmumisest [[1983]]. aastast saanud levinud standardiks [[muusikariist]]ade (näit elektroonilised klahvpillid, kitarriprotsessorid, trummimasinad, sekventserid jne) juhtimisel ja sünkroniseerimisel.
12. rida:
 
Elektrooniliste [[muusikainstrument|muusikainstrumentide]] algusaastatel olid [[süntesaator|süntesaatorid]] tavaliselt monotoonsed seadmed. Piirangust, taasesitada üht nooti korraga, läksid elektrooniliste muusikainstrumentide tootjad mööda tehnoloogiaga, mis võimaldas luua elektrilise ühenduse erinevate süntesaatorite vahel. Üks süntesaator määrati ülemaks ning sellega võimaldati juhtida alluvate helimoodulite taasesitusparameetreid. Nimetatud ülem-alluv-süsteemi juhtimiseks töötati välja algeline juhtsignaal.
Süsteem põhines varajaste süntesaatorite omadusel, kus nende mängimisel tekkiva [[alalispinge|alalispingega]] oli võimalik juhtida teise instrumendi pingega juhitud võnkumisi ning pingega juhitud [[võimendi|võimendeid]]. Kuna mitmed sel ajal kasutusel olnud süntesaatorid genereerisid alalissignaali, mille [[pingePinge (elekter)|pinge]] suurenes ühe [[volt|voldi]] võrra okaatvi kohta, siis oli võimalik kasutada seda juhtpinget normpingena. See võimaldas edastada helikõrgust sisaldavat informatsiooni teistele süntesaatoritele.
Nootide algushetke ja kestuse sünkroniseerimiseks kasutati väravsignaali, kuid kuna tootjad kasutasid oma elektroonilistes instrumentides erinevaid sünkroniseerimisimpulsside [[taktsagedus|taktsagedusi]], siis oli mitteühilduvate seadmete sünkroniseerimine keerukas ning nõudis lisaseadmeid.
[[Digitaalelektroonika|Digitaalelektroonika]] areng võimaldas otsida alternatiive analoogjuhtimisele, mistõttu alustasid David Smith ja Chet Wood digitaalset elektrooniliste instrumendi juhtreeglistiku arendamist. Väljatöötatav protokoll nimetati Süntesaatori Universaalliideseks ning 1981. aasta sügisel tutvustati juhtreeglistikku Heliinsenerluse Kogukonnale (AES). Kahe järgneva aasta jooksul tehti, koostöös elektrooniliste instrumentide suurtootjatega, protokolli standardis muudatusi ning 1983. aastal nimetati Süntesaatori Universaalliides ümber MIDIks.