Vikipeedia

Akadi keel: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud + eemaldatud viited vikipeediale
18. rida:
| kaardi legend =
}}
'''Akadi keel''', tuntud ka kui assüüria-babüloonia keel ja babüloonia-assüüria keel,<ref>http://www.eki.ee/knab/lgv/afsx.htm</ref> on väljasurnud keel, mis kuulub afroaasia keelkonna semi haru keeltesse. Akadi keelt kõneldi Mesopotaamias (tänapäeva Iraagis ja Süürias) umbes 3. aastatuhandel eKr- 100.a. PkrpKr<ref>http://multitree.org/codes/akk.html</ref> ning keele nimetus tuleb Akadi linnriigist, millest sai pealinn, kui kuningas [[Sargon I]] rajas aastal 2350 eKr Akadi riigi.<ref>http://et.wikipedia.org/wiki/Akad</ref> Akadi keel on olnud maailma vanim kirjalikult jäädvustatud semi keel.
 
==Akadi keele algus==
Akadi keel hakkas kirjakeelena arenema paralleelselt aglutineeriva sumeri keelega ning mõlemat keelt pandi kirja sumeri kiilkirjas. Sumeri ja akadi keel on ülesehituselt täiesti erinevad ning ei ole olnud algselt omavahel seotud. III aastatuhande I poole varajastes sumeri tekstides kohtab aga rohkesti akadikeelseid isikunimesid ja vastastikuseid laene. Mõlemad keeled avaldasid teineteisele suurt mõju, kuid sumeri keel oli nii III aastatuhandel kui ka II aastatuhande I poolel esmaseks kirjakeeleks, milles jäädvustati nii tähtsaimad kirjandusteosed kui ka dokumendid. Akadi impeeriumi ajal (2334‒2154 eKr) jäi akadi keel kasutatavuselt sumeri keelele alla, kuigi tõenäoliselt võis akadi keelt kõnekeelena kasutavate inimeste hulk olla juba suurem. Pärast Uus-Sumeri riigi lõppu (2004 eKr) hakkas akadi keel tasapisi sumeri keelt kõnekeelena kõrvale tõrjuma ning uumbes 2000‒1800 eKr sai akadi keel kogu Lõuna-Mesopotaamias ainuvalitsevaks keeleks. Samal ajal jäi tähtsaima kultusliku kirjakeelena pikaks ajaks kasutusele sumeri keel.<ref>http://www.ents.ee:81/PrintArticle.aspx?aid=1303</ref>
 
==Akadi numbrid==
Akadi numbrites eristatakse naissoost ja meessoost numbreid (kui sõna arvu ees on meessoost, siis number on naissoost ja vastupidi): <ref>http://en.wikipedia.org/wiki/Akkadian_language#Numerals</ref>
{| class="wikitable"
|-
48. rida ⟶ 49. rida:
| 10- ešer || 10- ešeret
|-
|}
|}<ref>http://en.wikipedia.org/wiki/Akkadian_language#Numerals</ref>
 
==Akadi keele ajaloost==
Akadi keeles eristatakse mitut dialekti:
1. Vana-Akadi u 2500-1950 eKr
Kõige varasemad tekstid pärinevad 27.‒24. saj-stsajandist eKr. II aastatuhande alguseks eKr oli vanaakadi keelest tekkinud kaks akadi keele dialekti – assüüria ja babüloonia keel. Vanaakadi keeles on säilinud mõningaid kirjandusteoseid, kuninglikke raidkirju ja arvepidamisdokumente.
 
2. Vana-Babüloonia (Lõuna-Mesopotaamia) u.umbes 1950-1530 eKr ja Vana-Asüüria (Põhja-Mesopotaamia) u.umbes 1950-1750 eKr
Säilinud on kirjandusteoseid („Gilgameši eepos”, „Atrahasis”), erakirju, arvepidamisdokumente, kuninglikke raidkirju, seadusi (Lipit-Eštari koodeks, Ešnunna seadused, Hammurapi koodeks), loitse ja hümne.
 
3. Kesk-Babüloonia u.umbes 1530-1000 eKr ja Kesk-Assüüria u.umbes 1500-1000 eKr
Sellest ajast on säilinud erakirju, arvepidamisdokumente, Kesk-Assüüria seadusi ning valitsejate raidkirju ja rituaalseid tekste. Sel ajastul kujunes akadi keelest rahvusvaheline keel, mida kasutati kogu Lähis-Idas ja mujalgi. Akadi keeles pidasid kirjavahetust Egiptuse, Hetiidi ning paljud Foiniikia ja Palestiina valitsejad.
 
4. Uus-Babüloonia u.umbes 1000-625 eKr ja Uus-Assüüria u.umbes 1000- 600 eKr
Akadi keele kujud, mis olid kasutusel Uus-Babüloonia ja Uus-Assüüria riigis. Uusbabüloonia keel oli kasutusel uumbes 1000 – 625 eKr, uusassüüria keel aga uumbes 1000 ‒ 600 eKr. Neis võib märgata tugevat aramea keele mõju.
 
5. Hilis-Babüloonia u.umbes 625-0 eKr
Akadi keele kuju, mis oli kasutusel pärast seda, kui Uus-Babüloonia riigi olid vallutanud pärslased, ja mida kõneldi kuni meie ajaarvamise alguseni. Seejärel hääbusid kiilkiri ja akadi keel nii kõne- kui ka kirjakeelena. Hilisbabülooniakeelsed tekstid pärinevad ajavahemikust 625 eKr – 1. sajsajand pKr. Neis on tunda tugevat aramea keele mõju..<ref>http://www.ents.ee:81/PrintArticle.aspx?aid=1303</ref>
 
6. Standard-Babüloonia u.umbes 1500-0 eKr▼
Standardbabüloonia keel on tehiskeel, mis põhineb Vana-Babüloonia dialektil ning seda kasutati teatud kirjalikes dokumentides assüürlaste ja babüloonlaste poolt, põhjuseks oli nende kahe riigi suur kultuurivahetus.<ref>http://www.sron.nl/~jheise/akkadian/Welcome_akkadian.html</ref>▼
 
▲6. Standard-Babüloonia u. 1500-0 eKr
▲Standardbabüloonia keel on tehiskeel, mis põhineb Vana-Babüloonia dialektil ning seda kasutati teatud kirjalikes dokumentides assüürlaste ja babüloonlaste poolt, põhjuseks oli nende kahe riigi suur kultuurivahetus.<ref>http://www.sron.nl/~jheise/akkadian/Welcome_akkadian.html</ref>
==Foneetika==
Akadi keele kirjasüsteemiks on kiilkiri. Sümbolid koosnevad fonogrammidest, mis esindavad keeles silpe ja determinatiive, mis omakorda osutavad kategooriale, kuhu sõna kuulub ning logogrammidele, mis esindavad kogu sõnu. Sümbolite arv akadi keeles on kusagil kahesaja ja neljasaja vahel (siiski mõningates tekstides on täheldatud neid ka rohkem), kusjuures paljudel sümbolitel on mitu erinevat hääldust.<ref>http://www.omniglot.com/writing/akkadian.htm</ref>
87. rida ⟶ 90. rida:
|}<ref>http://www.sron.nl/~jheise/akkadian/Welcome_akkadian.html</ref>
===Täishäälikud===
Erinevalt paljudest teistest semiidi kirjakeeltest kirjutatakse akadi keeles peale kaashäälikute ka täishäälikuid, kasutatakse häälikuid a, e, i, u ja nende pikem hääldus kirjutatakse pikkusmärgiga ehk ā, ē, ī, ō, ū.<ref>http://en.wikipedia.org/wiki/Akkadian_language#Phonetics_and_phonology</ref>
{| class="wikitable"
|-
98. rida ⟶ 101. rida:
| Madal aste || || a ||
|-
|}
|}<ref>http://en.wikipedia.org/wiki/Akkadian_language#Phonetics_and_phonology</ref>
 
===Kaashäälikud===
Keeles puuduvad kaashäälikud f, v, c, x, y.<ref>http://en.wikipedia.org/wiki/Akkadian_language#Phonetics_and_phonology</ref>
{| class="wikitable"
|-
116. rida ⟶ 120. rida:
|-
| Poolvokaal || || l/|| j(y) || w || ||
|}
|}<ref>http://en.wikipedia.org/wiki/Akkadian_language#Phonetics_and_phonology</ref>
 
===Lause süntaks===
Akadi keeles lause sõnajärg oli subjekt+objekt+verb (SOV), mis eristab akadi keelt paljudest teistest muistsetest semiidi keeltest, kus on sõnajärg verb+subjekt+objekt (VSO) . On oletatud, et selline akadi keele sõnajärg on tulnud sumeri keele mõjutustest, sumeri keeles on samuti sõnajärg SOV. On tõendeid, et nii sumeri kui akadi keele rääkijad on olnud tihedas keelekontaktis moodustades ühise kogukonna umbes 500 aastaks, see näitab, et on tõenäoline, et keeled muutusid omavahel sarnaseks. <ref>http://en.wikipedia.org/wiki/Akkadian_language#Syntax</ref>
 
==Keelenäiteid==
Awīl-um šū šarrāq – See mees on varas.
124. rida ⟶ 130. rida:
Erbēt šarrū dannūtum ša ālam īpušū abūya – Neli kuningat, kes ehitasid linna, on mu isad.
Salīmātum ša awīl Ešnunna -– Valitseja Ešnunna liitlased.
 
Awīl-um ša māt-am i-kšud-Ø-u -– Mees, kes vallutas selle maa.<ref>http://en.wikipedia.org/wiki/Akkadian_language#Noun_States_and_Nominal_Sentences</ref>
 
==Viited==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Akadi_keel"