Redaktsioon: 3. mai 2013, kell 17:55 redigeeri Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust P →‎Imetajate anatoomia ja füsioloogia ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. detsember 2013, kell 02:06 redigeeri eemalda Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud Uuem muudatus →
57. rida: Imetajatele on eriti iseloomulikud [[piimanäärmed]], mis puuduvad teistel [[selgroogsed\|selgroogsetel]]. Imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete [[nõre]]ga – [[emapiim]]aga. Ala[[lõug]] kooseneb vaid ühest (hamba)luust. [[Hambad]] eristatakse lõike-, silma-, ja purihammasteks. [[Kõrv]]a trummiõõnes on kolm [[kuulmeluu]]kest: vasar, alasi ja jalus. [[Kahepaiksed\|Kahepaiksetel]], [[roomaja]]tel ja [[lind]]udel on üks kuulmeluu. [[Süda]] sarnaneb lindude südamele, on neljaosaline, ühe (vasaku) aordikaarega. [[Veri\|Vere]] [[punalibled]]el puuduvad tuumad, mis suurendab nende hapnikumahtuvust. Maailma imetajaliikide nimekirja (Mammal Species of the World) järgi tunti [[2005]]. aastal 5676 liiki imetajaid. Neid jagati 1229 perekonda, 153 sugukonda ja 29 seltsi<ref>Don E. Wilson & DeeAnn M. Reeder (editors). 2005. Mammal Species of the World. A Taxonomic and Geographic Reference (3rd ed)</ref>. == Levik maakeral == Imetajad on levinud praktiliselt kogu maakeral. Nad puuduvad üksnes [[Antarktika]] siseosas, kus valitsevad ekstreemsed keskkonnatingimused. Antarktika rannaaladel esineb [[hüljes\|hülgeid]] ja [[vaal]]u. Põhjapooluse piirkonnas leidub [[jääkaru]]sid, [[loivalised\|loivalisi]], [[vaalalised\|vaalalisi]] ([[narval]]id). Imetajate levik on laialdane ka elukeskkonna mõttes. Piisab meenutamisest, et maismaaliikide kõrval -– keda on enamus -– on hulk liike vähemal või suuremal määral seotud veekogudega ning paljud lendavad aktiivselt õhus. Peale selle elab rohkesti imetajaid pinnases, kus nad veedavad kogu elu või valdava osa sellest. Üheski selgroogsete klassis pole niisugust vormiküllust kui imetajate omas. == Imetajate anatoomia ja füsioloogia == Väliselt on kõik imetajad eriilmelised. See tuleneb sellest, et imetajate elukeskkond on erakordselt mitmekesine, mis hõlmab maapinda, puude võra, pinnast, vett, õhku. Väga erinevad on ka keha mõõtmed, näiteks alates [[kääbus-ripskarilik]]u 3,8 cm ja 1,5 grammi kuni [[sinivaal]]ani, kes ulatub üle 30 meetri ja 150 tonnini. Imetajate [[katteelundkond]] võtab vastu välisärritusi ja kaitseb [[organism]]i väliskeskkonna negatiivse mõjude eest. [[Nahk]] koosneb imetajatel, nagu ka selgroogsetel, kahest kihis, välimisest [[marrasnahk\|marrasnahast]] ja sisemisest ehk [[pärisnahk\|pärisnahast]]. Nahk on kaetud [[karv]]adega. Karvad sisaldavad [[~~pigment~~Pigment (bioloogia)\|pigmenti]]i, mis määravad ära välise värvuse. Pikemad ja tugevamad [[pealiskarv]]ad kaitsevad nahka ja pehmemaid [[aluskarv]]ad ehk [[villkarv]]ad kaitsevad külma ja sooja eest. Nahas on palju näärmeid: [[higinääre]], [[rasunääre]], mille eritis hoiab karvad märgumatutena ning naha elastsena. Paljudel liikidel on rasunäärmetest kujunenud ka erilised [[lõhnanääre\|lõhna]]- või [[haisnääre\|haisunäärmed]]. Higinäärmetest on tekkinud ka [[piimanäär]]e. Imetajate nahk on paks ja elastne, selle alumise kihi alla koguneb [[rasv]]. Katteelundkonna hulka lisaks karvadele loetakse ka varvaste kaitseks kujunenud [[küünis]]ed, [[küün]]ed, [[sõrg\|sõrad]] või [[kabi\|kabjad]], lisaks ka [[sarv]]ed (peale [[hirvlased\|hirvlaste]]), [[sarvsoomus]]ed ja nahanäärmed. Vaid veelise eluviisiga [[vaal]]adel ja [[delfiin]]idel on nahk karvutu. 100. rida: == Välislingid == [http://eum.nlib.ee/tais.php?sona_id=12557 Eesti üldine märksõnastik -– Imetajad] [http://lepo.it.da.ut.ee/~mprous/Zoa/mammaliaphylo.htm Imetajate fülogenees] {{~~commons~~commonskat\|~~Category:~~Mammalia~~\|Imetajad~~}} [[Kategooria:Imetajad\| Imetajad]]

Imetajad: erinevus redaktsioonide vahel