Redaktsioon: 17. märts 2013, kell 16:32 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P Vastavalt ÕS-ile Tüüner > tuuner. NB! See artikkel vajab põhjalikku toimetamist. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. detsember 2013, kell 15:26 redigeeri eemalda Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:PCI-Express-graphics-board.jpg\|~~thumb\|220px\|right~~pisi\|[[PCI-Express]] laiendussiini käiv videokaart]] [[Pilt:PCIExpress.jpg\|~~thumb\|200px\|right~~pisi\|[[PCI]] ja [[PCI-Express]] siinid]] '''Laienduskaart''' on [[elektroonikalülitus]] elektroonikaseadmele mingisuguse täiendava funktsionaalsuse lisamiseks. 17. rida: ==Ajalugu ja kasutusvaldkonnad== Esimene müügile tulnud arvuti, millel oli võimalus kasutada laienduskaarte, oli Micral N aastal 1973. Esimene arvuti, mis laienduskaarte ka reaalselt kasutas, oli ~~1974-1975~~1974–1975. aastal toodetud Altair 8800. 1970ndate lõpuks kasutasid [[Intel 8080]]/Zilog Z80 põhinevad, [[CP/M]] [[operatsioonisüsteem]]il jooksvad, arvutid S-100 siine standardina. 1981. aastal esitles [[IBM]] koos [[IBM PC]]-ga ISA (Industry Standard Architecture) siini, mis tollal PC siini nime kandis. Ka 1983. aastal esitletud IBM XT kasutas sama siini, kuid väikeste muudatustega. 1984. aastal asendas XT 8-bitise ISA 16-bitine ISA, mida tunti AT siinina. Kuni 1997. aastani kasutas Compaq mõningatel oma [[emaplaat]]idel ka 32-bitist modifikatsiooni EISA (Extended ISA). 1993. aastal tõi [[Intel]] turule P5 baseeruvad [[Pentium]] [[protsessor]]id ning nendega koos ka [[PCI siin]]i, mida küll tutvustati kui ISA asendusena 1991. aastal. PCI tehnoloogia (versioon 3.0) on kasutusel emaplaatidel ka tänapäeval. PCI toetab nn. sildamist ning seda on testitud kuni kümne seadme ühendamisega. 1997. aastal esitles Intel [[AGP]] siini, mis oli mõeldud [[videokaart]]ide ühendamiseks. AGP seadmed on ühendatud PCI seadmega sildamise teel, kuid sellegipoolest toetab vaid ühte videokaarti korraga. Alates 2005. aastast on nii PCI kui AGP asemel kasutatud [[PCI-Express]] siini. 23. rida: [[USB]] on saanud tunnustatud laiendussiiniks, eriti [[sülearvuti]]tel. Kõik lisakaartide funktsioonid on võimalik saavutada ka USB teel, sealhulgas video-, võrgu-, talletus- ning helifunktsioonid. USB 2.0 kuulub ExpressCard liidese ja USB 3.0 ExpressCard 2.0 liidese alla. [[FireWire]] ehk IEEE 1394 on [[jadasiin]]i põhimõttel töötav liides, mida tutvustas [[Apple Inc.]] Tihti kasutatakse seda talletusseadmetel ja videokaameratel, kuid ka võrgu, video ja heli rakenduste juures. Mõningal määral on seda oma arvutitel kasutanud ka mõned [[PCpersonaalarvuti]]te tootjad. Laienduskaarte kasutavad ka paljud [[mängukonsool]]id, mis töötasid mängukassettidega (nt. Sega Genesis). Kuigi need mängukassetid kvalifitseerusid laienduskaartide alla, kuna olid võimelised nii lugema kui kirjutama, ei ole tehniliselt oma füüsiliselt olemuselt siiski laienduskaardid.

Laiendplaat: erinevus redaktsioonide vahel