Redaktsioon: 27. detsember 2013, kell 23:32 redigeeri 90.191.164.190 (arutelu) Lisasin ühe tühiku. Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. detsember 2013, kell 14:05 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{toimeta}} '''Süsteemne erütematoosluupus''' ehk '''süsteemne erütematoosne luupus''' ehk '''söötraig''' ehk '''luupus''' ([[ladina keel\|ladina]] ''Lupus erythematosus systemicus'';lühend '''SEL''') on osadel [[loomad]]el ja inimestel esinev krooniline [[põletik]]uline multisüsteemne [[autoimmuunhaigus]], mis võib kahjustada kõiki [[Kude\|kudesid]] (sh [[sidekude]]). '''Süsteemne erütematoosne luupus (SEL) ''' on [[põletik]]uline autoimmuunne multisüsteemne [[Haigus\|haigus]], mis võib kahjustada kõiki [[Kude\|kudesid]]. [[Autoantikehad\|Autoantikehade]] ülemäärasel produktsioonil pöördub kogu [[Immuunsüsteem\|immuunsüsteem]] [[Organism\|organismi]] enda vastu ja ründab oma kudesid. [[Immuunkompleksid]]e kaudu ja [[Autoantikehad\|autoantikehade]] ülemäärasel produktsioonil (veresoontes, liigestes, nahas ja teistes elundites) hakkavad [[Immuunsüsteem\|immuunsüsteemi]] teatud [[rakk\|rakud]] töötama [[Organism\|organismi]] enda vastu ja ründavad oma kudesid. ==Riskitegurid==▼ ==Inimesel== ▲===Riskitegurid=== * Sugu – N:M = 10:1; * endokriinne tegur – naistel: [[Abort\|abort]], [[Sünnitus\|sünnitus]], [[klimakteerium]], [[Östrogeen\|östrogeenne stimulatsioon]]; meestel: [[Testosteroon\|testosterooni]] langus, [[Östradiool\|östradiooli]] tõus; 8. rida ⟶ 11. rida: * liigne insolatsioon – [[UV-kiirgus]]; * allergilised reaktsioonid – [[Ravimid\|ravimid]], [[Seerum\|seerumid]], [[Vaktsiin\|vaktsiinid]], [[Kemikaal\|kemikaalid]], [[olmekeemia]]; * mõnede ravimite pikemajaline tarvitamine võib luupust põhjustada; * [[Stress\|stressisituatsioonid]], füüsiline ülepinge. * [[Stress\|stressisituatsioonid]], füüsiline ülepinge.<ref>Reinhild Birkenfeldt, Tiit Haviko, Riina Kallikorn, Mart Kull, reet Kuuse, Chris Pruunsild, Ann Tamm, Mare Tender, "Reumatoloogia", Medicina, 2012, 12. Süsteemsed sidekoehaigused, lk 174, ISBN 978 9949 9194 1 3</ref> ===Etioloogia ja patogenees=== [[Etioloogia]] on ebaselge. Luupust peetakse käesoleval ajal suure tõenäosusega [[geneetika\|geneetiliseks]] seisundiks (seotud mitme sõltumatu [[geen]]iga, mis mõjutavad [[immunoregulatsioon]]i, immunoglobuliinide teket ja [[hormoonid]]e [[metabolism]]i).<ref>[https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/33432/Delfi], Veebiversioon (vaadatud 28.12.2013)</ref>Arvatakse, et oma rolli on siin organismis latentselt püsival [[Viirus\|viirusnakkus]]el. Luupuse [[mudelorganism]]iks teadusuuringutes on [[laborihiir]]ed. Süsteemne erütematoosne luupus kuulub mitteelundispetsiifiliste autoimmuunsete haiguste hulka, mille puhul esineb lai tsirkuleerivate antikehade spekter. Esinevad antinukleaarsed antikehad, [[DNA\|DNA-vastased antikehad]] jt. DNA-vastased antikehad moodustavad immuunkomplekse, mille koostisesse kuuluvad natiivne DNA, anti-DNA ja komplement. Nad ladestuvad [[Kapillaarid\|kapillaaride]] basaalmembraanis, [[Neer\|neerudes]], [[Nahk\|nahas]] jt ~~organites~~elundites. Häiritud on ka [[immunoloogiline homöostaas ja esineda võib nii [[T-lümfotsüüdid\|T]]- kui [[B-lümfotsüüdid\|B-lümfotsüütide]] [[hüpersensitiivsus]]t kui [[hüperreaktiivsus]]t. ==Kliiniline pilt==▼ SEL esmasteks ilminguteks on esmaskrooniliselt reumaatilist artriiti meenutava artriidi liigesevorm, nõrkus, kõhnumine, lümfadenopaatia, nahalööve. <br> ▼ ▲===Kliiniline pilt=== * '''Liigesekahjustus''' avaldub sünoviidina või migreeruva artalgiaga. Tüüpiliselt on haaratud labakäe väikesed [[Liiges\|liigesed]], küünar-, randme – ja hüppeliigesed. Harvematel juhtudel kujuneb aastate jooksul välja [[Jaccoud´ artriit]]. <br> ▼ ▲SEL-i esmasteks ilminguteks on esmaskrooniliselt [[reumatoidartriit\|reumaatilist artriiti]] meenutava artriidi liigesevorm, [[nõrkus]], [[kõhnumine]], [[lümfadenopaatia]], [[nahalööve]]jpt. <br> * '''Nahakahjustuse''' kõige tüüpilisem sümptom on liblikakujuline [[Erüteem\|erüteem]] [[Nina\|ninaseljal]] ja põskede piirkonnas. Mõnikord esineb ka liblikakujuline lööbeelementideta nahapunetus, mis intensiivistub välisfaktorite toimel. SEL korral on sagedaseks sümptomiks ka '''alopeetsia''' (juuste väljalangemine). <br> ▼ ▲* '''Liigesekahjustus''' avaldub sünoviidina või migreeruva ~~artalgiaga~~[[liigesevalu]]ga (artralgiaga). Tüüpiliselt on haaratud labakäe väikesed [[Liiges\|liigesed]], küünar-, randme – ja hüppeliigesed. Harvematel juhtudel kujuneb aastate jooksul välja [[Jaccoud´ artriit]]. <br> ▲* '''Nahakahjustuse''' kõige tüüpilisem sümptom on liblikakujuline [[Erüteem\|erüteem]] [[Nina\|ninaseljal]] ja põskede piirkonnas. Mõnikord esineb ka liblikakujuline lööbeelementideta nahapunetus, mis intensiivistub välisfaktorite toimel. ~~SEL~~SELi korral on sagedaseks sümptomiks ka '''[[alopeetsia]]''' (juuste väljalangemine). <br> * '''Diskoidne erütematoosne luupus''' on haiguse nahavorm, mis avaldub [[Hüperkeratoos\|hüperkeratoosi]], artroofia ja erüteemi näol. Haiguse progresseerumisel kujunevad välja armid ja [[Pigmentatsioon\|pigmentatsioonid]]. <br> * '''Polüserosiidid''' on samuti ~~SEL~~SELi klassikalised sümptomid. Peamiselt esineb [[Pleuriit\|pleuriiti]] ja [[Perikardiit\|perikardiiti]]. Kliiniliselt avalduvad need [[Süda\|perikardi]] ja [[Kops\|pleura]] hõõrdumiskahina ja valuna. * '''südame – ja veresoonkonnakahjustused''' tekivad umbes pooltel haigetel. Üldiselt kujunevad välja perikardiit, [[Müokardiit\|müokardiit]] ning endarteriidid ja [[Flebiit\|flebiidid]]. * '''Kopsukahjustus''' avaldub ägeda või kroonilise [[Pneumoniit\|pneumoniidina]], mille aluseks on vaskuliit. Kliiniliselt esineb diafragma kõrgseis ja liikuvuse piiratus, auskultatsioonil on [[Hingamine\|hingamiskahin]] nõrgenenud. 26. rida ⟶ 33. rida: * '''Seedetrakti kahjustus''' avaldub enamasti isutuse, kõhuvalude ja seedehäiretena. Võib tekkida ägeda kõhu sündroom. [[Maks\|Maksakahjustuse]] korral on tüüpiliseks ilminguks maksa lipoiddüstroofia. ===Haiguse kulg=== * '''Ägeda kulu''' korral kujuneb 3 – 6 kuu jooksul välja neerude ja [[Kesknärvisüsteem\|kesknärvisüsteemi]] kahjustus. Haigus lõpeb 1 – 2 aasta pärast letaalselt. * '''Alaägeda kulu''' korral esinevad alguses üldised sümptomid, nahakahjustus. Järgnevatel ägenemistel tabab patoloogiline protsess uusi elundkondi. * '''Kroonilise kulu''' korral algab haigus esmaskrooniliselt ja kulgeb 5 – 10 aasta jooksul suhteliselt healoomuliselt üksikute sündroomidega. * '''Raske ägeda luupuse''' korral esinevad mitemd tüsistused: [[luupusnefriit]], [[müokardiit]], [[koronaararteriit]], [[perikardiaalne tamponaad]], [[mesenteriaalvaskuliit]], [[pankreatiit]], [[digitaalgangreen]], [[aplastiline aneemia]], [[pulmonaalne hemorraagia]], [[embol]]id, [[hüpertensioon]] ning [[keksnärvisüsteem]]i [[vaskuliit]]. ====Luupuse rahvusvaheline klassifikatsioon==== ~~==Süsteemse erütematoosse luupuse ravi==~~ Luupus klassifitseeritakse Eesti Tervishoiusüsteemis töötavate arstide poolt RHK-10 alusel, peatükis XIII: [M00-M99] - [[Lihasluukonna ja sidekoehaigused]], alampeatüki: [M30-M36] - Süsteemsed sidekoe haigusseisundid, jaotises '''[M32] - süsteemne erütematoosluupus e -söötraig''', mida vajadusel täpsustatakse. '''Süsteemne erütematoosluupus rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni kohandused RHK-10 alamjaotistena''' {\| class="wikitable sortable" !Alamjaotised !Nimetus \|- \| [[M32.0]] \| Ravimite põhjustatud süsteemne erütematoosluupus \|- \| [[M32.1]] \| Süsteemne erütematoosluupus elundi või süsteemi haaratusega \|- \| [[M32.8]] \| Süsteemse erütematoosluupuse muud vormid \|- \| [[M32.9]] \| Täpsustamata süsteemne erütematoosluupus \|} ===Eristusdiagnoos=== SLE-d tuleb eristada (viia läbi [[eristusdiagnoos]]) teistest haigustest millel võib esineda mitmeid sarnaseid sümptomeid, nagu: [[reumaatiline palavik]] (lastel), [[reumatoidartriit]], [[juveniilne idiopaatiline artriit]], [[glomerulonefriit]], [[süsteemne skleroos]], [[vaskuliit]], [[lümfoom]], [[aneemia]], alaäge bakteriaalne [[endokardiit]], [[leukeemia]], [[sarkoidoos]], bakteriaalne [[sepsis]], [[leepra]], infektsioosne [[mononukleoos]], [[polümüosiit]] ja ravimitest indutseeritud luupusest. ===Ravi=== {{ravi}} Luupus on käesoleval ajal veel ravimatu haigus.<ref>[http://www.reumaliit.ee/sites/default/files/imce/documents/luupuse-voldik-2012.pdf Mis on luupus?], Veebiversioon (vaadatud 28.12.2013)</ref> Üldistest nõuetest tuleks mainida eelkõige rahu ja puhkust, hoiduda ülemäärasest palavusest ja päikesekiirgusest. Olulisel kohal on ka rasvavaene [[Dieet\|dieet]] ning hoiduda keskmise ja kõrge östrogeenisisaldusega kontraseptiivsetest pillidest.▼ ▲Üldistest nõuetest tuleks mainida eelkõige rahu ja puhkust, hoiduda ülemäärasest palavusest ja ~~päikesekiirgusest~~[[päikesekiirgus]]est. Olulisel kohal on ka rasvavaene [[Dieet\|dieet]] ning hoiduda keskmise ja kõrge ~~östrogeenisisaldusega~~[[östrogeen]] isisaldusega kontraseptiivsetest pillidest. Medikamentoosset ravi teostab [[reumatoloog]]. Medikamentoosses ravis kasutatakse SEL-i korral, olenevalt sümptomitest, pikaajaliselt (tihti kuude kaupa) [[bioloogiline ravi\|bioloogilist ravi]], [[NSAID]]-e, [[immunosupressant]]e, [[Metüülprednisoloon\|metüülprednisonooli]], [[Tsüklofosfamiid\|tsüklofosfamiidi]], [[Hüdroksüklorokiin\|hüdroksüklorokiini]] ja [[Asatriopiin\|asatiopriini]] ning kesknärvisüsteemi kahjustuse korral ka sobivaid [[antidepressant]]e.▼ Täiendava ravina kasutatakse vajadusel, [[Kaltsiferoolid\|D-vitamiin]]i ([[kaltsium]]iga), [[aspiriin]]i, [[bifosfonaat]]e, [[statiinid\|statiine]] jt ravimeid. == Vaata ka == [[luupusnefriit]] == Viited == {{viited}} == Välisallikad == Robert G. Lahita, George Tsokos, Jill P. Buyon, Takao Koike,''[http://books.google.ee/books?id=qqq450swSv0C&pg=PA437&dq=Systemic+lupus+erythematosus+in+animals&hl=et&sa=X&ei=fJK-UpmWNdPA7AbdgoCgBg&redir_esc=y#v=onepage&q=Systemic%20lupus%20erythematosus%20in%20animals&f=false Systemic Lupus Erythematosus]'', 5 ed, 2011, Academic Press, ISBN 978 0 12 374 9949, Google´i raamat veebiversioon (vaadatud 28.12.2013)<small> (''inglise keeles'')</small> Reinhild Birkenfeldt, Tiit Haviko, Riina Kallikorn, Mart Kull, reet Kuuse, Chris Pruunsild, Ann Tamm, Mare Tender, "Reumatoloogia", Medicina, 2012, 12. Süsteemsed sidekoehaigused, lk 172 – 189, ISBN 978 9949 9194 1 3 [https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/25123/avastati-luupuse-biomarker Avastati luupuse biomarker], Veebiversioon (vaadatud 28.12.2013) [http://www.reumaliit.ee/sites/default/files/imce/documents/luupuse-voldik-2012.pdf Mis on luupus?], Veebiversioon (vaadatud 28.12.2013) [http://static.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=424 Sissekanne saidil Inimene.ee] *[http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervisepoliitika/bioloogilineravi(pdf).pdf Bioloogiline ravi reumatoloogias] ▲Medikamentoosses ravis kasutatakse [[Metüülprednisoloon\|metüülprednisonooli]], [[Tsüklofosfamiid\|tsüklofosfamiidi]], [[Hüdroksüklorokiin\|hüdroksüklorokiini]] ja [[Asatriopiin\|asatiopriini]]. [[~~Category~~Kategooria:Reumatoloogia]] [[Kategooria:Haigused]]

Süsteemne erütematoosne luupus: erinevus redaktsioonide vahel