Redaktsioon: 27. juuni 2013, kell 08:23 redigeeri Addbot (arutelu \| kaastöö) 47 247 muudatust P Robot: muudetud 2 intervikilink(i), mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. detsember 2013, kell 00:26 redigeeri eemalda IFrank (arutelu \| kaastöö) 6819 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: '''Alev''' on harilikult [[linn]]ast väiksem tiheasustusega [[asula]]. Nõukogude ajal võis Eestis aleviks saada vähemalt 2000, tänapäeval juba 1000 alalise elanikuga asula. Alevi elanikud loetakse linnaelanike hulka. 16. sajandil oli Eestis 14 alevit ([[Helme]], [[Karksi]], [[Kastre]], [[Keila]], [[Kirumpää]], [[Koluvere]], [[Kuressaare]], [[Laiuse]], [[Lihula]], [[Otepää]], [[Pirita]], [[Põltsamaa]], [[Valga]] ja [[Viru-Nigula]]) mille eristamine linnadest on mõnikord üsna raske (nii on väidetud, et [[Keila]] sai linnaõiguse juba keskajal), samuti on allikate puudusel vahel raske leida alevile linnaõiguse andmise täpset daatumit). Enamus keskaegsetest alevitest hävis [[Liivi sõda\|Liivi sõjas]]. [[Keila]], [[Kuressaare]], [[Otepää]], [[Põltsamaa]] ja [[Valga]] said hiljem linnadeks. 20. sajandi alguseks oli Eestis taas tekkinud kümneid õigusliku staatuseta aleveid. [[1917]]. aastast alates anti neist paljudele alevina omavalitsusõigused (siiski ei saanud alevi õigusi näiteks [[Ambla]], [[Laura]] või [[Lihula]]), paralleelselt järgnes suuremate alevite ~~ülendamine~~ümbernimetamine linnadeks. Omavalitsuste struktuuri lihtsustamise huvides nimetas Vabariigi President [[Konstantin Päts]] [[1. mai]]l [[1938]] jõustunud [[Linnaseadus]]ega 14 siis eksisteerinud alevit ([[Antsla]], [[Elva]], [[Jõgeva]], [[Jõhvi]], [[Kallaste]], [[Keila]], [[Kilingi-Nõmme]], [[Kunda]], [[Kärdla]], [[Mustla]], [[Mustvee]], [[Mõisaküla]], [[Sindi]] ja [[Suure-Jaani]]) ümber [[kolmanda astme linn]]adeks, ainult [[Võõpsu]] alev kaotati ja liideti Räpina vallaga. Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal, 1945. aastal asutati valdade koosseisus uued, töölis-, linna tüüpi ja kuurortalevid. Esimestena muudeti, 13. septembril 1945, aleviteks [[Järvakandi]], [[Kehra]], [[Kohila]], [[Rapla]], [[Ambla]], [[Järva-Jaani]], [[Lihula]], [[Märjamaa]], [[Pärnu-Jaagupi]], [[Vändra]], [[Nuia]], [[Võhma]] ja [[Räpina]]. 1. jaanuaril 1983 oli Eestis 24 alevit. Tänapäeval <ref>Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine. [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1030524 Valitsuse määrus, jõustus 12.03.2006] </ref> on Eestis 12 alevit: [[Aegviidu]], [[Järva-Jaani]], [[Järvakandi]], [[Kiili]], [[Kohila]], [[Kohtla-Nõmme]], [[Lavassaare]], [[Märjamaa]], [[Paikuse]], [[Pärnu-Jaagupi]], [[Tootsi]] ja [[Vändra]]. Neist 6 (Aegviidu, Järvakandi, Kohtla-Nõmme, Lavassaare, Tootsi ja Vändra) on samanimelise valla ainsad asulad ([[alevvald]]).

Alev: erinevus redaktsioonide vahel