Cesvaine piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
42. rida:
[[1625]] andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf Sesviina valdused oma kammerjunkrule krahv Niels Brahe´le. Reduktsiooniga läksid mõisad jälle kroonule.
[[1661]] aastast on Storno pilt "Meyerbergsi reisikirjeldusest" vaatega loodest (?) Sesviinale, kus on näha kõrge pealinnus ja madalam eeslinnus. Eriti pealinnuse müürid on kõrgemalt tuntavalt kannatada saanud.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk. 206</ref>
[[1782]] kirjeldab August W. Hupel oma "Topograafilistes teadetes", et linnus võib olla oma nime saanud Sesviina (Zehsweine) ojast ja et linnusest on säilinud ulatuslikul maa - alal küllaltki märkimisväärsed varemed. 1778 leiti kohalike jutu järgi müüris lahtitulnud kivide tagant inimese jäänused. See oli seina sisse müüritud, juures oli ka särgi(hame) pannal. Vanade traditsioonide kohaselt müüriti linnuse rajamisel selle seina ilmselt kaitseingliks neitsi.<ref>[http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&pg=PA193&lpg=PA193&dq=Kirchspiel+Sesswegen&source=bl&ots=zja-bAi3YI&sig=PWNrBud79a0AYlSTW3r5Cc3SpFo&hl=et&sa=X&ei=SB-6UvzxIJSqhAfgyoDICw&ved=0CEkQ6AEwBg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Sesswegen&f=false, lk. 197, Topographische Nachrichten, Hupel]</ref>
| |||