Jõulutoidud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2013}}
'''Jõulutoidud''' on [[jõulud|jõule]] tähistavate rahvaste jõuluaja pidustustega seotud ja neil päevil söödavad [[toidud]], mis võivad erinevatel rahvastel aga ka piirkonniti erineda.
==Jõulutoidud eesti jõulukombestikus==
Eesti talurahva jõulutoidud on olnud [[sealiha]], [[jõululeib]] ehk jõuluorikas, [[verivorstid]], [[hapukapsad]]; uuema jõulukombestiku järgi ka [[piparkoogid]]<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>. Jõulujoogiks on olnud [[õlu]]<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>.
Pidulaual pidi kindlasti olema
=== Köögiviljatoidud ===
==== Hautatud hapukapsad ====
{{Vaata| Hapukapsad}}
Aiamaal kasvatatud [[Valge peakapsas|valgest peakapsas]]t hakati raiekapsana tünnides hapendatud hapukapsaid valmistama 19.sajandil.
Hautatud hapukapsaste tegemiseks maitstakse eelnevalt kuidas soolamine õnnestus, kui kapsasegu on liigsoolane siis saab hapukapsaid eelnevalt pisut leotada või lisada toidu valmistamisel veidi värskelt hakitud peakapsast.
Liiter hapukapsaid keedetakse liitri veega, 100 gr või ehk rasvaga vähesel tulel 1 1/2 tundi. Kui kapsad on pehmed, riputatakse juurde väike peotäis [[jahu]] ja segatakse hulka lusikatäis [[hapukoor]]t.
Soovi järele võib lisada lusikatäis [[suhkur|suhkrut]].<ref>Adeline Tannbaum, Keedu- ja majapidamis-juht, 4. trükk, Tartu, lk 25, 1928</ref>
=== Lihatoidud ===
Lihatoite söödi paljudes taluperedes pühapäeviti ja liha jagas peremees isiklikult ja jaopärast - üksnes jõulude ajal võisis seda süüa kõik isu pärast.
==== Sealihast ====
Jõulutoidute hulka kuulus ka sea- ehk põrsapraad.
===== Põrsapraad =====
Praepannile seatakse puhtad, sõrmepaksused pilpad, 2 pikuti panni ja 3 risti. Nende pääle pannakse loputatud põrsapraad (nahapool vastu pilpaid). Praele riputatakse peotäis soola (prae raskuse järele võike ehk suur peotäis). Prae alla valatakse 3/4 l vett ja küpsetatakse praadi ahjus. Praadimise ajal tõstetakse allavalatud vett iga 10 – 15 minuti järel prae pääle. Ruttu pannakse üks jääle kinni, et kuumus ei lahkuks. Kui prae päälmine külg on pruun, tõstetakse ta teisele küljele, võetakse pilpad alt ära ja lõigatakse terava noaga kamara sisse väikesed ruudud. Küpsetatakse teist külge niisama edasi, kuni kamar on pruun ja praad ''pehme''. Seaprae küpsetamine kestab 1 1/2 – 4 tundi. Noore põrsa praad saab rutemini küpseks. Kui vesi alt on kahanenud, valatakse kuuma vett juurde. On ahi liiga kuum ja tükib [[kamar]]at põletama, siis kaetakse praad päält märjakstehtud paberiga. Seapraad sünnib süüa hapukapsastega (veega keedetud). Kapsastele valatakse [[praekaste|praekastme]] ''päält rasv'', segatakse läbi, seatakse laia praeliua pääle prae kõrvale. Kaste valatakse üle prae ehk antakse kannuga juurde.<ref>Adeline Tannbaum, Keedu- ja majapidamis-juht, 4. trükk, Tartu, lk 257, 1928</ref>
===== Sült =====
{{Vaata| Sült}}
[[Siga (kulinaaria)|Sea]][[pea (kulinaaria)|peast]] ja seajalgadest ([[Eesjäse|eesjäseme]] alumisest osast, harvemini [[tagajäse|tagajäseme]] alumisest veerandist) ning veest ja lisakoostisainetest keedeti [[sült]]i ehk 'jaheliha'.
==== Vasikalihast ====
Vasikapeast ja vasikajalgadest ning lisakoostisainetest keedeti samuti sülti.
===== Sült vasika peast (1912) =====
[[Veis|Vasika]] [[pea (kulinaaria)|pea]] raiutakse keskelt lõhki, võetakse [[peaaju (kulinaaria)|peaaju]] ära, [[keel (kulinaaria)|keel]] võetakse ka välja ja pandakse ühes peaga, mida hästi on pestud, keeva veega keema. Pärast vahuvõtmist pandakse soola, sibulat ja vürtsi juurde ja keedetakse hästi pehmeks; keele pealt tõmmatakse valge nahk maha, lõigatakse kõik väikesteks vürfliteks ja pandakse vormi sisse. Leent keedetakse veel tükk aega, lisatakse tsitronihaput ehk vähe ätikat juurde, keedetakse sellega veel läbi ja kallatakse läbi peene sõela lihatükikeste peale vormi sisse. Kui leem aga segane peaks olema, siis klopitakse 2 munavalget vahule ja kallatakse see ühes katkisurutud munakoortega lihaleeme hulka, keedetakse seda väikese tule peal veel 10 kuni 15 minutit ja kurnatakse leem siis läbi sõela.<ref>Proua A. Hoffmann, "Keetmise õpetus", K.Sööt´i trükikoja trükk ja kirjastus, Tartus, lk 107 – 108, 1912</ref>
==== Muu ====
Saartel ([[Kihnu]], [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]] jt ) tarbiti söögiks ka [[hüljes (kulinaaria)|hülgeliha]], kuid puuduvad andmed selle kohta kas hülgeliha ka jõulumenüü kandvaks koostisosaks oli.
=== Veretoidud ===
[[Veri (kulinaaria)|Loomaverest]] valmistati toite mitmeis Eesti paigus aastaringselt. Verest valmistati [[verileib]]a, [[verikook]]e, verivorstikesi ja [[verikäkk]]e.
Lõuna-Eestis säilitati soolaga segatud verd ka jõuluvorstide jaoks - veritanguvorst oli neil jõulupühade põline söök. Arvatavasti sealtkaudu levis veritanguvorstide söömine ka Põhja-Eestisse kus eelnevalt söödi peamiselt hapendatud verivorste. [[Läänemaa]]l oli levinud verikäkkide söömine.
==== Vere vorstid (1912) ====
{{Vaata| Verivorstid}}
Võetakse 1 toop sea verd, lisatakse sinna juurde 1 kortel rõõska koort, 3 klopitud muna, 3 peeneks lõigatud sibulat, soola, peenikest Inglis vürtsi, pipart, vähe muskati õie pulbrit, 1 nael peeneks lõigatud pekki ja niipalju jahu, et püdel taigen saab. Siis segatakse kõik hästi segi ja täidetakse peenete sea soolikate sisse, seotakse parajad vorstid ja keedetakse soola ja vürtsi sees küpseks. Neid võib külmalt süüa ehk või sees praadida.<ref>Proua A. Hoffmann, "Keetmise õpetus", K.Sööt´i trükikoja trükk ja kirjastus, Tartus, lk 212, [[1912]]</ref>
Usukuuluvuse järgi valmistati ja söödi Eesti erinevais paigus ka valgeid vorste.
=== Koduõlu ===
{{Vaata| Koduõlu}}
Koduõlle valmistamiseks läheks vaja 1 ämber vett (14 l), 650 g suhkrut, 2 pudelit [[linnase-ekstrakt]]i, 38 g [[humal]]aid, 25 gr [[pärm]]i.
Humalaid keedetakse rohke veega tund aega. Ämbri keeva vee sees sulatatakse suhkur, lisatakse läbi riidekoti lastud humalavesi, linnase-ekstrakt ja pool klaasi pruunistatud suhkrut juurde. Pärm leotatakse vähese vee ja supilus.jahu sees, lastakse natuke aega kerkida ja pannakse ''pooljahtunult'' õllevee hulka, õlu käärib kaane all katlas, kuni vaht päält kahaneb, 24 kuni 36 tundi, siis lastakse läbi klaaslehtri puhtaisse pudelitesse, korgitakse keeva vee sees leotatud uute korkidega kinni ja tõmmatakse nöör üle. Külmas keldris hoides võib õlut teisel ehk kolmandal päeval juua, mida kauemini aga õlu seisab, seda paremaks ta läheb. ''Põhjasagu ei tohi pudelitesse täita.''<ref>Adeline Tannbaum, Keedu- ja majapidamis-juht, 4. trükk, Tartu, lk 257, 1928</ref>
Õllel oli tähtis roll ka uusaastakombestikus, nii võeti Saaremaal hingekesi uusaastaööl just õllega vastu.
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 48</ref>}}
== Välisallikad ==
* Anne Kersna, Sirje rekkor, Reet Piri, Dina Aarma, Õile Aavik, Inara Luigas, Elli Vendla, Inge Rego, "Eesti Rahvusköök", Maalehe Raamat, 2. trükk, 2004, ISBN 9985 64 297 x
[[Kategooria:Toidud]]
| |||