Hellmuth Weiss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
IFrank (arutelu | kaastöö)
IFrank (arutelu | kaastöö)
6. rida:
Seejärel naasis Weiss Eestisse ning töötas Saksa Kultuuromavalitsuses. [[1927]]–[[1937]] töötas ta ka [[Eestimaa Kirjanduse Ühing]]u raamatukogu direktorina. [[1929]]. aastal avastas ta [[Wanradti ja Koelli katekismus]]e katked, mis võimaldas [[1935]]. aastal tähistada eestikeelse raamatu 400. sünnipäeva. Weiss tegi aktiivset koostööd ka Tallinna Linnaarhiivi juhi [[Paul Johansen]]iga, kes uuris koos temaga mitmeid kultuuriloolisi probleeme.
 
Aastatel [[1933]]–[[1938]] oli Weiss Saksa Kultuuromavalitsuse asepresident ning 1938–[[1939]] president. Seejärel lahkus ta Saksamaale. 1940. aastal oli ta saksa vähemusrahvuse kultuuromavalitsuse likvideerimiskomisjoni liige<ref>Saksa kultuuromavalitsus likvideerimisel. Rahvaleht, 3. jaanuar 1940, nr. 2, lk. 8.</ref>. 15. märtsil 1940 lahkus ta rongiga Saksamaale<ref>40 sakslast läks viimastena. Rahvaleht, 16. märts 1940, nr. 65, lk. 7.</ref>. [[1941]]. aastal tuli ta uuesti Tallinna tagasi ning osales Saksa okupatsioonivalitsuse töös kultuuriosakonna juhina. Tema initsiatiivil evakueeriti Saksamaale ka enamik Tallinna Linnaarhiivi kogudest, mis tagastati Nõukogude okupatsiooni lõpuaastatel.
 
Saksamaal töötas Weiss aastatel [[1952]]–[[1959]] [[Herderi Instituut|Herderi Instituudi]] raamatukogu direktorina ning [[1959]]–[[1965]] instituudi direktorina. Ta osales aktiivselt ka [[Balti Ajaloo Komisjon]]i töös. Saksamaal olles andis ta aastatel [[1954]]–[[1977]] välja Baltimaid käsitleva kirjanduse valikbibliograafiat, mida hiljem jätkas [[Paul Kagbein]]. Samuti käsitles Weiss baltisakslaste ümberasumise problemaatikat.