Etioopia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
40. rida:
== Geoloogiline ehitus ja pinnamood ==
 
Etioopia paikneb [[Aafrika laam]]al [[Araabia-Nuubia kilp|Araabia-Nuubia kilbil]]. Maastik koosneb peamiselt [[mägismaa]]st, mille moodustavad [[Tertsiaar]]ist pärinevad suured [[laava]]massid. Mägismaal on [[platoo]]sid ja [[kiltmaa|kiltmaid]]. [[Mägi|Mäed]] on kunagiste [[vulkaan]]ide jäänused.
 
Enamiku Etioopast võtab enda alla [[Etioopia mägismaa]]. See ulatub põhjas [[Punane meri|Punase mereni]], teistest külgedest piirab seda [[kõrb]]. Mägismaa on murtud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline [[Ida-Aafrika alang]] (selle Etioopia osad on [[Etioopia alang]] ja [[Danakili alang]]), mis läbib kogu piirkonda Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla [[Somaali astangmaa]].
86. rida:
[[13. sajand|13.]]-[[14. sajand]]il kujunenud Etioopia [[feodaalriik]] osutus hiljem killustatuks iseseisvateks vürstkondadeks.
 
16–17.saj. sajandi suured arengud. Keisrivõimu nõrgenemine pärast 1468. aastat. Kohalikud valitsejad hakkasid võimu uuesti suurendama. Keisri tiitel muutus formaalsuseks. Oht tulenes moslemite sultanaatidest (Adal, keskus Hararis, lisaks türklased ja gallad). Seega vajati liitlasi. Abi Portugalilt, kes ei tahtnud niivõrd sõltumatut Etioopiat, vaid laiendada katoliku usu piirkondi ja laiendada oma koloniaalimpeeriumi. 30-aastane sõda Adali emiiri Ahmed ibn Ibrahim al-Ghazi eestvedamisel. Etioopial suured inimkaotused, hävinud kloostrid, linnad, paleed. Calawdewos (1540–1559) Etioopia keisrina saavutas aga edu moslemite vastu. Appi jõudsid vahepeal kadunud portugallased. Moslemeid lõplikult ei purustatud. Aga Adalis oli tekkinud näljahäda pärast Calawdewosi tapmist, seega Etioopia jäi sarnasena püsima. Türklaste katsed ebaõnnestusid samuti. (Klaassen, O. "Aasia ja Aafrika 16.-19.sajandil ning kontaktid Eestiga", 1994)
 
Hakati mõtlema tugevamast keisrivõimu vajalikkusest, kuna koosnes paljudest väikestest üksustest, igal oma sõjavägi ja valitsejad. Keisriga olid kohalikel valitsejatel vasallikohustused. Mõnevõrra keskvõim kasvas. Kirikutegelased soovisid aga ennast ilmaliku võimu üle kehtestada. 1628 Rooma kiriku alla minek. Kuid hiljem keelustati katoliiklus, jesuiidid pagendati. (Klaassen, 1994, lk.26–38)
 
Keiser Fasilides lasi ehitada pealinnaks Gondari (Etioopia renessanss). Kairo järel suuruselt teine linn Aafrikas sel ajal. 17.-18.saj sajandil vaimse elu edenemine. Oluliseks keiser Iyasu, kelle ajal toimus võitlus gallade vastu, sisepoliitilised reformid. Iyasu II (1730–1755) – hariduse, teaduse, kirjanduse areng. Järeltulijate ajal nõrgenes keskvõim uuesti. Tegelik võim läks tagasi kohalikele valitsejatele (vürstidele). (Klaassen, 1994, lk.26–38)
 
[[19. sajand]]i keskel algas Etioopia maade taasühinemine, mis aitas kaasa vastupanu osutamisele [[Euroopa]] riikidele [[Ekspansioon (poliitika)|ekspansioonile]] [[Aafrika]]s. ''Ras'' (vürst) Kassa (1818–1868), võimutses lõpuks kogu Kesk-Etioopiat. Krooniti keisriks [[Tewodros II]] nime all. Etioopia sai taasühendatud. Keelas orjakaubanduse, uued teed, armee relvastuse moderniseerimine. Keelustas polügaamia. Vähendas kiriku mõju riigiasjadele. Kuid vasallvürstid polnud rahul, mis tähendas lähenemist Inglismaale (ka Türgi-vastane koostöö), kuid algsed head suhted lõppesid uue vaenuliku konsuli saabumisega Etioopiasse ning inglaste võitlus keisriga kogus toetajaid ka vürstide hulgas, mistõttu keiser sai lüüa. Pärast seda äge võimuvõitlus. Yohanis IV (1872–1889) suutis teatud võimu lõpuks saavutada. Kuid toimusid kokkupõrked egiptlaste ja Sudaaniga. 1885 maabusid itaallased ja hõivasid ümberkaudseid maid. Shoa (piirkond Etioopias) valitseja kuulutas end Yohanise järel keisriks ([[Menelik II]]). Tema ajal märkimisväärne stabiilsus. Uueks pealinnaks sai Addis Abeba. Maksusüsteemi-, armee-, ja rahareformid. Kasvas Itaalia mõju ja seeõttu sõlmis keiser Itaaliaga lepingu (Wechale-Ucciali leping 1889), mis Etioopia Itaalia protektoraadi alla viis (Itaallaste meelest). Itaallased hakkasid mõjuvõimu laiendama (Eritrea sai nende asumaaks). Etioopia protestis ja tühistas lepingu. Sellest sai alguse Itaalia-Etioopia sõda. (Klaassen, 1994, lk.26–38)[[1896]]. aastal toimunud [[Adua lahing]]u võitmine kindlustas Etioopia iseseisvuse.