Petroskoi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
→Ajalugu: Veidi ajalugu juurde ingliskeelsest Wikipediast |
||
22. rida:
'''Petroskoi''' ([[karjala keel|karjala]], [[soome keel|soome]] ''Petroskoi''; [[vene keel|vene]] ''Петрозаводск''; Teise maailmasõja aegne soomekeelne nimi '''Äänislinna''') on [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigi]] pealinn [[Venemaa]]l [[Äänisjärv]]e läänekaldal. Halduslikult moodustab [[Petroskoi linnaringkond|Petroskoi linnaringkonna]].
==Ajalugu==
Arheoloogilised leiud linna elamisalalt tähistavad kuni seitsme tuhande aasta tagust asula olemasolu, ning [[Keskaeg|Keskajal]] oli kaasaegse linna asupaigas mitu järveäärset küla. Linna piires esineb XVI sajandist säilinud andmetes Solomennoje rajoon, ning sama sajandi lõpul asetas Flaami kartograaf [[Abraham Ortelius]] oma kaardile kaasaegse Petroskoi alale asula nimega Onegaborg.
11. septembril 1703 asutas [[Aleksandr Menšikov|vürst Menšikov]] Petrovskaja Sloboda nimelise asula. Menšikov tegi seda tsaar Peeter Suure tarvis, kellele oli vaja uut rauavalamistehast, et toota suurtükke ja ankruid [[Balti laevastik]]ule [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (1700–1721). Alguses kandis rauavalamistehas Šuiskii zavod (tõlkes 'Šuia tehas', Šuia-nimelise jõe järgi), kuid aastakümme hiljem sai valitseva monarhi nime järgi nimetuse Petrovskii zavod ('Peetri tehas'). Sellest on ka tuletatud linna praegune nimi.
1717. aastaks oli Petrovskaja Sloboda kasvanud Karjala suurimaks asunduseks, kus asus umbes 3500 inimest, puulinnus, [[siseturg]] ja miniatuursed paleed tsaarile ja Menšikovile. Linna tuntuim turistilõks oli Pühade Peetri ja Pauli puukirik, mis oli ümberehitatud 1772 ja renoveeritud 1789. Kirik säilitas oma algupärase [[ikonostaas]]i, kuni see Peetri valitsemisaja reliikvia hävitati tules 30. oktoobril 1924.
Peale Peetri surma Petrovskaja Sloboda rahvastik vähenes tunduvalt ja tehas läks langusesse. See suleti 1734, kuigi välismaised töösturid pidasid läheduses vasetehaseid.
Tööstus elavnes 1773. aastal, kui [[Katariina Suur]] asutas uue rauavalamistehase ülesvoolu [[Lososinka jõgi|Lososinka jõge]]. Ehitatud tootma kahureid käimasolevate [[Vene-Türgi sõda]]de jaoks, anti rauatehasele nimeks Aleksandrovski — [[Aleksander Nevski]] järgi, keda peeti regiooni kaitsepühakuks. Tehast kaasajastati ja laiendati [[Charles Gascoigne]] järelvalvel 1787–96. Kohalikud asjapulgad väitsivad, et maailma esimene [[raudtee]] (чугунный колесопровод) pühitseti tööstuskasutuseks Aleksandrovski tehase poolt ametisse 1788. aastal.
1777. aasta Katariina munitsipaalreformi ajal sai Petrovskaja Sloboda linnaõigused, mispuhul linna nimi muudeti '''Petrozavodsk'''iks. Ehitati uus neoklassitsistlik linnakeskus, mis keskendus äsja planeeritud Ümmargusele Väljakule. 1784. aastal oli Petrozavodsk piisavalt suur, et tõrjuda kõrvale [[Aunus]] (Olonets) kui tollane administratiivkeskus. Ehkki keiser [[Paul I]] kaotas [[Aunuse rajoon|Aunuse kubermangu]] ära, taastati see eraldi kubermanguna 1801.a., kus Petrozavodsk sai selle administratiivkeskuseks.
===Soome okupatsioon===
| |||