Automaadi [[AK-47]], mis on tuntud Kalašnikovi automaadina, esitas Kalašnikov [[1947]]. aastal toimunud konkursile, ja see võeti armee relvastusse. Neid automaate toodeti [[Iževsk]]is asuvas ettevõttes "[[Ižmaš]]" ja esimene 1500 automaadist koosnev partii väljus tehasest [[20. mai]]l [[1949]].
Kalašnikov onoli kahekordne sotsialistliku töö kangelane ([[1958]], [[1976]]), [[Stalini preemia]] (1949) ja [[Lenini preemia]] ([[1964]]) laureaat, oli [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] saadik aastatel [[1950]]–[[1954]]. Ta on saanud kolm [[Lenini orden]]it (1958, [[1969]], 1976). [[2009]]. aasta novembris sai ta [[Venemaa]] kõrgeima autasu, [[Venemaa kangelane|Venemaa kangelase]] aumärgi. [[24. jaanuar]]il [[2012]] tegi Venemaa asepeaminister [[Dmitri Rogozin]] Kalašnikovile ettepaneku hakata tema nõunikuks.<ref>[http://www.ria.ru/politics/20120124/547474377.html Рогозин предложил Калашникову стать своим советником] РИА Новости, 24. jaanuar 2012</ref>
Auastmelt ülendati Kalašnikov [[1994]] [[kindralmajor]]iks ja [[1999]] [[kindralleitnant|kindralleitnandiks]].
[[1971]] anti talle [[tehnikadoktor]]i kraad. Ta onoli 16 Venemaa ja välismaa akadeemia akadeemik. Talle kuulub 35 [[patent]]i.
Mihhail Kalašnikov elabelas [[Iževsk]]is. Tal on poeg ja 3 tütart ning lapselapsed.
