Asva linnusasula: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}{{viita}}
[[Pilt:Asva kindlustatud asula 1.jpg|
[[Pilt:Asva kindlustatud asula 2.jpg|
[[Asva linnusasula]] avastati [[1930]]. aastal [[Saare maakond|Saaremaa]] kagurannikul. See omal ajal saarel paiknenud kindlustatud asula asub Kuressaare-Laimjala Kuivastu maantee 37. km-l. [[Laimjala vald|Laimjala vallas]] [[Asva]] lähedal madalal moreenseljandikul. Asula järgi on nime saanud [[Asva kultuur|Asva kultuuri]] periood.
Asva külatagusel madalal heinamaal paikneb Põhja-Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatuid asulaid, mis on nime andnud tervele arheoloogilisele kultuurile. Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Seljak millel asula paikneb, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes. Tänaseks on meri siit taganenud mitme kilomeetri kaugusele, kunagist rannaasulat meenutab paik vaid kevadeti suurvee ajal.
1930. ja 1931.
Vanimad asustusjäljed pärinevad II aastatuhandest e.
KIndlustatud asula vanim järk hävis kogu linnust haaranud tulekahjus, mis toimus ajavahemikus 685-585 e.
Tolleaegne asula hävis tulekahjus, mille puhkemist on seostatud [[Kaali kraater|Kaali meteoriidi]] langemisega. Üsna varsti on kõrgendiku servi maapoolsest küljest uuesti järsendatud, tõstetus pinnast savi ja mulla pealekandmisega. Rajati uus asula, mis samuti hiljem maha põles.
Nõrku asustusjälgi on Asvast ka meie ajaarvamise algusest. Uued suuremad tööd võeti ette I ajaarvamise keskpaiku m.
==Välislink==
|