Riigisaladus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
49. rida:
Mõistagi ei anna juurdepääsuluba ligipääsu kogu salastatud teabele, vaid eeldab vastava tasemega juurdepääsuloa olemasolu ning reaalset vajadust teabega kokkupuutumiseks. Füüsilise isiku juurdepääs riigisaladusele toimub, kas ametikohajärgselt (Vabariigi [[President]], [[Riigikogu]] liige jne.) või loa alusel. Juurdepääsuloa saamiseks tuleb läbida julgeolekukontroll. Erandiks on juurdepääs vaid "piiratud" tasemega riigisaladusele, mis toimub ametikohajärgselt, vastavalt haldusala juhtiva [[minister|ministri]] kinnitatud ametikohtade loetelule. Kui ilmnevad juurdepääsuloa andmisest keeldumist tingivad asjaolud, siis vabastatakse [[ametnik]] antud ametikohalt.
Eestis korraldab [[riigisaladuse kaitse]]t riigisaladuse kaitse komisjon<ref>[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=965161 Riigisaladuse kaitse komisjoni moodustamine ja tema koosseisu ning töökorra kinnitamine, 17.11.2005 ]</ref>, mille koosseeisus on: [[Kaitseministeerium]]i julgeolekuosakonna juhataja, [[Riigikantselei koordinatsioonidirektor]], [[Siseministeerium]]i nõunik, [[Vabariigi Presidendi julgeolekunõunik]], [[Välisministeerium]]i diplomaatilise julgeoleku osakonna peadirektor, [[J2|Kaitsejõudude Peastaabi luureosakonna]] julgeoleku jaoskonna ülem, [[Kaitsepolitseiamet]]i peadirektor, Kaitsepolitseiameti esindaja, [[Teabeamet]]i peadirektor, Teabeameti esindaja.
==Riigisaladus NSV Liidus ja Venemaa Föderatsioonis==
| |||