Narva juga: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
2. rida:
[[Pilt:Johannes Pääsuke 214 1.jpg|thumb|Narva juga, 1913]]
[[Pilt:Narowa_Wasserfall_und_Fabrik_Kränholm_1886.png|thumb|300px|Narva joa idapoolne haru 1886. aastal]]
'''Narva juga''' (ka '''Narva kosk''') on [[juga]] [[Narva jõgi|Narva jõel]], [[Narva klindiorg|Narva klindiorus]], kunagine [[Euroopa]] veerohkeim juga. Sellelt võttis vee Narva ([[Jaanilinn]]a poolsel kaldal) [[Narva hüdroelektrijaam|hüdroelektrijaama]] (võimsus 125 [[MW]]) rajamine [[1957]]. aastal.
 
Narva juga on kaheharuline juga, mida poolitab [[Kreenholmi saar]]. Idapoolse joaharu kõrgus on 7 meetrit, mis kujutab ühtlast järsku seina ja laius üle 100 meetri , läänepoolsel joaharu langeb astangutega ja viimase astangu kõrgus on 3,5 m ning laius 60 meetrit.
 
Joa astangud on nüüd enamasti kuivad. Vaid suurvee ajal lastakse jugadele liigvett, mida hüdroelektrijaam ei suuda vastu võtta. Astangutest alamal on jõgi umbes 3 kilomeetri ulatuses kärestikuline.