Jaak Nanilson: erinevus redaktsioonide vahel

Nanilson kuulus [[II Riigikogu]] ja Pärnumaa maakonnanõukogu koosseisu. Nanilson valiti Riigikogu liikmeks [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühise Väerinna]] nimekirjaga, kuid hiljem sai temast [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|iseseisvate sotsialistide]] rühma liige. Seejärel avaldati kommunistlikus ajakirjanduses tema kohta ähvardusi. [[1924]]. aasta [[16. august]]i õhtul tapeti ta [[Viljandimaa]]l [[Abja raudteejaam]]a lähedal tema abikaasa Anu Nanilsoni nähes tundmatuks jäänud mõrtsuka poolt. Kommunistlikes lendlehtedes kiideti see tegu heaks. Kommunistid avaldasid kaskkaks üleskutset, kus nad end avalikult Nanilsoni tapjateks tunnistasid ja töörahvale soovitasid "Pärnumaa proletaarlastest eeskuju võtta<ref>Nädala 7 päeva. [[Rahvaleht]], 30. august 1924, nr. 67, lk. 5.</ref>." Lahkunu mälestuseks tõusti kolm päeva hiljem juhataja ettepanekul parlamendisaalis püsti. Oma toolidesse jäid Töörahva Ühise Väerinna saadikud. Saalis kõlasid hüüded: “Mõrtsukad istuvad!”, “Röövlid!”, “Häbi!”. Veidi hiljem teatas kõnetoolist TÜV-i rühma liige [[Johannes Jürna]]: ikka tuldagu ja "…waadaku nende rühm läbi, kas neil on weremärkisid küljes."<ref>[http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11632 Riigikogu toimetised.] Meie parlamentaarsest suhtlemiskultuurist, aga teisest vaatevinklist.</ref> 1. detsembriks 1924 oli arreteeritud vähemalt 12 kahtlusalust, mis takistas Pärnumaal 1. detsembri mässu organiseerimist.