Vanavene laenud eesti keeles: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
Vanavene laenud on [[Pihkva vürstiriik|Pihkva]] ja [[Novgorodi vabariik|Novgorodi]] riikide alal kõneldud [[vanavene keel]]est [[eesti keel]]de laenatud sõnad. 2012. aasta [[Eesti etümoloogiasõnaraamat]]u hinnangul kestis vanavene keelest laenamise periood 7.-14. sajandini, hõlmates suure tõenäosusega ühtlasi ka üldse esimesi [[slaavi keeled|slaavi laene]].<ref name="Eesti etümoloogiasõnaraamat">Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012). Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.</ref>. Teise arvamuse järgi ei saa vanavene laenudest siiski rääkida enne 988. aastal alanud nimetatud riikide [[kristlus|ristiusustamist]] ning sellega kaasnenud keelekasutuse ühtlustumist ja nõnda tekkinud vanavene keele levikut. Varasemaid laene tuleks pidada vana- või algslaavi laenudeks. Samuti ei nõustuta väitega, et 7. sajandist varasemate slaavi laenude olemasolu on ebatõenäoline.<ref> Viitso, Tiit-Rein (2013). Pilk "Eesti etümoloogiasõnaraamatule". Emakeele Seltsi aastaraamat. 58/2012, lk 299-308. Tallinn, 2013.</ref> [[Huno Rätsep]] liigitab slaavi päritolu laensõnad vene laenudeks alates 14. sajandist ning [[slaavi laenud eesti keeles|slaavi laenudeks]] kuni 13. sajandini<ref name="www.eki.ee">http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=L_10</ref>.
 
Eesti etümoloogiasõnaraamatu hinnangul on vanavene laene 43-55<ref name="Eesti etümoloogiasõnaraamat" />, [[Huno Rätsep]] paigutab sellega suuresti kattuvasse slaavi laenude kategooriasse 54-75 sõnatüve<ref name="www.eki.ee" />. Vanavene laenude seas on peamiselt põlluharimise, kaubanduse, käsitöö ja usuga seotud sõnavara. Vanavene laensõnad on nt ''aken, koonal, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, tuhkur, turg, vaba, vaen, võlu''.