Ava peamenüü

Muudatused

P
Tühistati kasutaja 217.71.47.177 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Pikne.
'''Vulkaanipurse''' on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse [[vulkaan]]iks.
 
'''Aktiivselt tegutsevaiks''' ehk '''purskavaiks''' loetakse vulkaane, mille [[kraater|kraatrist]] paiskub välja [[aur]]u, [[laava]]t või [[püroklastiline materjal|püropüroklastilist materjali]]. '''Praegu tegutsevaks''' loetakse ka vulkaani, mis hetkel midagi kraatrist välja ei paiska, kuid tegi seda mõned tunnid või päevad tagasi. Vulkaanipurske lõppemise aja saab fikseerida alles tagantjärgi. Umbes kümme protsenti vulkaanipursetest kestab vähem kui üks päev, kuid on TEREka vulkaane, mis on olnud püsivalt aktiivsed juba tuhandeid aastaid. Vulkaanipursete mediaankestuseks on seitse nädalat. Praegu tegutsevaks ei loeta vulkaani, mille aktiivsusest annavad aimu vaid vũlkaani nõlvadel olevad [[fumarool]]id. Seega pole igasugune vulkaani tegevus veel piisav, et seda vulkaanipurskeks nimetada.Lahe<ref asiname="Simkin">Simkin, juT. -& IgavSiebert, asiL. (1999). Earth’s Volcanoes and Eruptions: An Overview. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 256. ISBN 012643140X</ref>
 
==Pursketüübid==
Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks – plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud pursked kaasnevad enamasti [[Räni|ränirikka]] [[magma]]ga vulkaanidega. Asi on selles, et [[ränioksiid]] kipub [[magma polümerisatsioon|polümeriseeruma]], moodustades suuremaid kobaraid, kus ränioksiidi [[räni tetraeeder|tetraeedrikujulised]] [[kristall]]id on üksteisega tippepidi liitunud. On selge, et mida väiksem on ränisisaldus magmas, seda vähem taolist ploomepolümeriseerumist saab esineda. Polümeriseerumisega kaasneb suurem [[Viskoossus|sisehõõre]], sest suuremad [[molekul]]id ei saa üksteisest nii hõlpsalt mööda libiseda. Plahvatuslikkus tekib sellest, et [[Rõhk|rõhu]] vähenedes (nagu juhtub ülespoole tõusva magmaga), halveneb [[gaas]]ide [[lahustuvus]] magmas. Eraldunud gaasid hakkavad oma suure [[Maht|mahu]] tõttu [[vulkaanilõõr]]is pingeid tekitama. Asi laheneks, kui gaasid saaksid magmast välja murda, kuid suure [[viskoossus]]e tõttu on see raskendatud. Seetõttu kaasnevad plahvatuslike vulkaanipursetega eelkõige [[Püroklastiline kivim|püroklastiliste kivimite]] ja [[Vulkaaniline tuhk|vulkaanilise tuha]] väljapaiskumine. Tegemist ei ole millegi muu kui magma või [[kivi]]dega, mis on gaaside poolt pihustatud või purustatud ja vulkaanist jõuga välja lennutatud.
 
Efusiivsed vulkaanipursked on reeglina [[Aluseline kivim|aluselise]] ehk ränivaese koostisega ning väiksema sisehõõrde tõttu pääsevad eraldunud gaasid paremini magmast välja, mistõttu on pursked rahulikud ja vulkaaniliseks produktiks on tuha, [[Pimss|pimsi]] jms asemel pigem [[Vedelik|vedel]] [[laava]].
 
==Pursete kestus==
Vulkaanipursete kestus varieerub tugevasti. Stromboli on tegutsenud juba viimased 2500 aastat, mistõttu nimetatakse teda "Vahemere majakaks". Kümneid aastaid on tegutsenud ka mitmed teised vulkaanid. Näiteks [[Etna]] ([[Itaalia]]), [[Erta Ale]] ([[Etioopia]]), [[Yasur]] ([[Vanuatu]]), [[Sangay]] ([[Ecuador]]), [[Erebus]] ([[Antarktika]]) jne. Enamik ei ole siiski nii pikaealised. Ühe päevaga piirdub umbes 10% vulkaanidest, suurem osa lõpetab tegevuse kolme kuuga ning vaid väga vähesed tegutsevad üle kolme aasta järjest. Pursete [[Mediaan|mediaanpikkuseks]] on seitse nädalat.<ref name="Simkin">Simkin, T. & Siebert, L. (1999). Earth’s Volcanoes and Eruptions: An Overview. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 256. ISBN 012643140X</ref>
 
Väga tähtsaks küsimuseks on aeg, mis kulub vulkaanil, et jõuda purske haripunktini. Enamasti arvatakse, et aega on küll ja inimeste evakueerimisega ei pea kiirustama. Sellele arvamusele on ilmselt aidanud kaasa kuulsad vulkaanipursked, nagu Krakatau, Pinatubo ja St Helens, mis jõudsid aktiivsuse tippu mitu kuud peale esimesi aktiivsuse ilminguid. Vägagi kainestavalt peaks aga mõjuma teadmine, et tervelt 42% plahvatuslikult tegutsevaist vulkaanidest jõudsid kulminatsioonini kõigest esimese päeva, üle poole aga esimese nädala jooksul.<ref name="Simkin" />
99 361

muudatust