Vulkaanipurse: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 217.71.47.177 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Addbot.
Resümee puudub
3. rida:
'''Vulkaanipurse''' on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse [[vulkaan]]iks.
 
'''Aktiivselt tegutsevaiks''' ehk '''purskavaiks''' loetakse vulkaane, mille [[kraater|kraatrist]] paiskub välja [[aur]]u, [[laava]]t või [[püroklastiline materjal|püroklastilistpüro materjali]]. '''Praegu tegutsevaks''' loetakse ka vulkaani, mis hetkel midagi kraatrist välja ei paiska, kuid tegi seda mõned tunnid või päevad tagasi. Vulkaanipurske lõppemise aja saab fikseerida alles tagantjärgi. Umbes kümme protsenti vulkaanipursetest kestab vähem kui üks päev, kuid on kaTERE vulkaane, mis on olnud püsivalt aktiivsed juba tuhandeid aastaid. Vulkaanipursete mediaankestuseks on seitse nädalat. Praegu tegutsevaks ei loeta vulkaani, mille aktiivsusest annavad aimu vaid vũlkaani nõlvadel olevad [[fumarool]]id. Seega pole igasugune vulkaani tegevus veel piisav, et seda vulkaanipurskeks nimetada.<refLahe name="Simkin">Simkin,asi T.ju &- Siebert,Igav L.asi (1999). Earth’s Volcanoes and Eruptions: An Overview. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 256. ISBN 012643140X</ref>
 
==Pursketüübid==
26. rida:
 
==Pursete kestus==
Vulkaanipursete kestus varieerub tugevasti. Stromboli on tegutsenud juba viimased 2500 aastat, mistõttu nimetatakse teda "Vahemere majakaks". Kümneid aastaid on tegutsenud ka mitmed teised vulkaanid. Näiteks [[Etna]] ([[Itaalia]]), [[Erta Ale]] ([[Etioopia]]), [[Yasur]] ([[Vanuatu]]), [[Sangay]] ([[Ecuador]]), [[Erebus]] ([[Antarktika]]) jne. Enamik ei ole siiski nii pikaealised. Ühe päevaga piirdub umbes 10% vulkaanidest, suurem osa lõpetab tegevuse kolme kuuga ning vaid väga vähesed tegutsevad üle kolme aasta järjest. Pursete [[Mediaan|mediaanpikkuseks]] on seitse nädalat.<ref name="Simkin">Simkin, T. & Siebert, L. (1999). Earth’s Volcanoes and Eruptions: An Overview. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 256. ISBN 012643140X</ref>
 
Väga tähtsaks küsimuseks on aeg, mis kulub vulkaanil, et jõuda purske haripunktini. Enamasti arvatakse, et aega on küll ja inimeste evakueerimisega ei pea kiirustama. Sellele arvamusele on ilmselt aidanud kaasa kuulsad vulkaanipursked, nagu Krakatau, Pinatubo ja St Helens, mis jõudsid aktiivsuse tippu mitu kuud peale esimesi aktiivsuse ilminguid. Vägagi kainestavalt peaks aga mõjuma teadmine, et tervelt 42% plahvatuslikult tegutsevaist vulkaanidest jõudsid kulminatsioonini kõigest esimese päeva, üle poole aga esimese nädala jooksul.<ref name="Simkin" />