Johan Laidoner: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
IFrank (arutelu | kaastöö)
IFrank (arutelu | kaastöö)
87. rida:
[[1925]]. aastal vahendas Johan Laidoner [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] komisjoni esimehena [[Türgi]] ja [[Iraak|Iraagi]] piiritülisid. Laidoneri soovitusel otsustati anda [[Mosul]] Iraagile. Johan Laidoner oli Eesti tuletikumonopoli nõukogu esimees.
 
1929 lahkus J.Johan Laidoner Põllumeestekogust ja loobus kandideerimast IV Riigikogu valimistel, deklareerides lakooniliselt: "Ma ei armasta teha tööd, kus ma ei näe tagajärge või kus tagajärg on koguni eitav." Tagasitõmbumine1934. eiaasta kestnudpõhiseaduse siiskirahvahääletuse kauaeel teatas seosesJohan ühaLaidoner, teravnevaet kriisigaon ilmutaspõhiseaduse Jmuutmise poolt<ref>Poolt või vastu? [[Vaba Maa]], 14. Laidoneroktoober 1933, soovinr. poliitikaareenile241, naastalk. ja5.</ref>. samal1934. sügiselaastal esitati ta uue põhiseaduse alusel valitava riigivanema kandidaadiks.
 
Algselt tema kandidatuuri toetada lubanud Vabadussõjalased murdsid viimasel hetkel kokkuleppe. 116 Vabadussõja veterani ja Vabadusristi kavaleri (teiste hulgas [[Karl Parts]], [[Jaan Maide]], [[Karl Tallo]], [[Karl Einbund]], [[Johannes Roska]], [[Paul Bassen-Spiller]], [[Nikolai Reek]], [[Aleksander Tõnisson]], [[Otto Sternbeck]], [[Johan Pitka]] ja [[Hengo Tulnola]]) protesteerisid Johan Laidoneri kui Riigivanema kandidaadi mustamise vastu<ref>Protest Laidoneri mustamise vastu. [[Vaba Maa]], 15. veebruar 1934, nr. 38, lk. 3.</ref>. 1934. aastal teostati tema juhtimisel [[1934. aasta sõjaväereform]], seejärel kaasajastati armee väljaõpet ja relvastust – püüti teha kaitsevõime tõstmiseks kõik, mida väikeriigi ressursid võimaldasid.