Maa-lähedane orbiit: erinevus redaktsioonide vahel

'''Maa-lähedane orbiit''' (inglise keeles ''low Earth Orbit'' (LEO)) on ümber Maa tiirleva keha [[orbiit]], mille kõrgus on vahemikus 160 kilomeetrit, perioodiga umbes 88 minutit, kuni 2000 kilomeetrit, perioodiga umbes 127 minutit. Objektid, mis on allpool 160 kilomeetrit annavad gaasikeskkonna tõttu väga kiiresti oma kiirust ära gaasikeskkonnaning tõttukaotavad ningseetõttu sellepärast kaotavadka kõrgust.<ref>{{cite web | url=http://www.iadc-online.org/Documents/IADC-2002-01,%20IADC%20Space%20Debris%20Guidelines,%20Revision%201.pdf |format=PDF| title=IADC Space Debris Mitigation Guidelines|publisher=[[Inter-Agency Space Debris Coordination Committee]]|date=15 October 2002}}</ref> Peale [[Apollo programm|Apollo programmi]] Kuu missioone pole kordagi inimesed Maa lähedastest orbiitidest väljapoole läinud. Kõrgusrekord Maa-lähedasellähedase orbiidi orbiidilmehitatud kosmoselennu kõrgusrekord on NASA missioon [[GEMINI 11]] satelliidilkäes, mille apogee oli 1374 kilomeetrit. Kõik mehitatud kosmosejaamad on siiani olnud Maa-lähedastel orbiitidel ning sama kehtib ka suurema osa satelliitide kohta.

Objekte Maa-lähedasel orbiidil asuvaid objekte mõjutab õhutakistus, mis sõltub orbiidi kõrgusest. Maa-lähedane orbiit on orbiitasub Maa atmosfääri ja Sisemisesisemise [[Van Alleni radiatsioonivöö]] vahel. Tavaliselt ei ole satelliitide kõrgus alla 300 km, sest [[õhutakistus]] on nii suur, et satelliit onsaab orbiidil olla väga vähest aega. Kiirus, mida on tarvis, et jõuda stabiilsele Maa-lähedasele orbiidile, on umbes 7,8 km/s. See kiirus on seda suurem, mida kõrgemat orbiiti soovitakse. [[Delta-v]], mida on vaja, et saavutada madala Maa orbiit on umbes 9.4 km/s. Atmosfääriline ja gravitatsiooniline tõkkejõud, mis raketti üleslaskmisel mõju annavad, lisavad delta-vlev väärtusele juurde 1.5-2.0 km/s.

Ekvatoriaalsed madalad Maa orbiidid (ELEO) on orbiidid, mille [[inklinatsioon]] ekvaatori suhtes on madal, ning mille tagajärjel vajalik [[delta-v]] on väiksem, kui teistel inklinatsioonidel sama kõrguse juures. Orbiite, millel on väga suur inklinatsioon, nimetatakse polaarorbiitideks.

Kuigi gravitatsiooniline jõud Madalas Maa-lähedasel orbiidisorbiidil ei ole paljuoluliselt väiksem kui Maa pinnal, siis inimesed ja objektid on ikkagi orbiidil asudes siiski kaaluta olekus,. sestSee kiirenduson tingitud kiirenduse gravitatsioonist, mis on võrdne kesktõmbekiirendusega, mis omakorda tuleneb orbiidil liikumise kiirusest.

Madal maaMaa-lähedane orbiit on satelliitide hoidmiseks kõige lihtsamlihtsamini saavutatav ja odavammadalaimate orbiitideülalpidamiskuludega kogumorbiit ning sobib väga hästi kommunikatsioonidekskommunikatsiooniks väikesteväikese vahemaadevahemaa tõttu,. See misomadus tagab suuremad andmemahud ning väiksema latentsuse.

===NäitedNäiteid===

* Maa jälgimise satelliidid ning luuresatelliidid kasutavad madalat Maa orbiiti, sest nendeseal kaameradon näevadmaa paremapinda resolutsioonigaja maaobjekte pindavõimalik kaardistada kõrgema resolutsiooniga. Satelliidid näevad ka erinevaid Maa osasipiirkondi, tehes ühe täispöörde ümber Maa umbes 90 minutiga.

* [[Rahvusvaheline kosmosejaam]] asub ka madalal Maa orbiidil, kõrgusega 400 km Maa pinnast.<ref>{{cite web | url=http://www.nasa.gov/mission_pages/station/expeditions/expedition26/iss_altitude.html | title=Higher Altitude Improves Station's Fuel Economy | publisher=NASA | accessdate=2013-02-12}}</ref>

* Kommunikatsioonisatelliidid, mis ei vaja geostatsionaarseid orbiit on tavaliselt Maa madalatel-lähedastel orbiitidel.

* Kaugseiresatelliidid kasutavad tihti Maa-lähedasi orbiite, sest nendelsealt on orbiitidelvõimalik saadaksesaada detailsemaid tulemusipilte. Need satelliidid saavad ka ära kasutada päikesePäikese-sünkroonseid orbiite, mis asuvad 800 km kõrgusel.