Anija mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{vikinda}}{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
 
Anija mõisast (saksa k Hannijöggi, hiljem Annia) on esmateateid alates 1482. aastast, mil ta kuulus Hermann Zoegele. Tõenäoliselt on mõis asutatud millalgi 1355 ja 1482. aasta vahelisel ajal. Zoegede kätte jäi mõis kuni 1671. aastani mil selle ostis Jakob Staël von Holstein. Peale ostu lasi uus omanik Anijale püstitada kahekorruselise kivist häärberi, kuid juba siis on seal märgitud ka vanema, tõenäoliselt keskajast pärineva mõisamaja varemete olemasolu. Arvatavasti just Anija mõisahoone sai 17. sajandi lõpul meie päevini säilinud Maardu, Palmse ja Aa mõisahoonete ehitamisel eeskujuks.
 
Anija mõisast (saksa k Hannijöggi, hiljem Annia) on esmateateid alates [[1482]]. aastast, mil ta kuulus [[Hermann ZoegeleZoege]]le. Tõenäoliselt on mõis asutatud millalgi [[1355]]. ja 1482. aasta vahelisel ajal. Zoegede kätte jäi mõis kuni [[1671]]. aastani mil selle ostis [[Jakob Staël von Holstein]]. Peale ostu lasi uus omanik Anijale püstitada kahekorruselise kivist häärberi, kuid juba siis on seal märgitud ka vanema, tõenäoliselt keskajast pärineva mõisamaja varemete olemasolu. Arvatavasti just Anija mõisahoone sai [[17. sajandisajand]]i lõpul meie päevini säilinud Maardu, Palmse ja Aa mõisahoonete ehitamisel eeskujuks.
Staël von Holsteinide aadliperekonnaga jäi Anija seotuks järgmiseks 170 aastaks, v.a lühike periood 1770ndatel, mil mõis oli panditud von Maydellidele. Praegune klassitsismi sugemetega barokne kahekorruseline peahoone valmis mõisas ajavahemikul 1800-02, mil mõisa omanikuks oli Matthias Staël von Holstein. 19. sajandi teisel on hoonet vasakult otsas köögiploki näol pikendatud, heimatsiilis veranda (praegu varemeis) lisati tagaküljele 20. sajandi alguse paiku. 18.-19. sajandist pärineb mõisas ka hulk kõrvalhooneid, sh kaaristuga ait (harvaesinevalt kahekorruseline) ning sisehooviga tall-tõllakuur-karjakastell (viimane on meieni säilinud osaliselt ja tugevalt ümber ehitatud kujul).
 
Staël von Holsteinide aadliperekonnaga jäi Anija seotuks järgmiseks 170 aastaks, v.a lühike periood 1770ndatel, mil mõis oli panditud von Maydellidele[[Maydellidel]]e. Praegune klassitsismi sugemetega barokne kahekorruseline peahoone valmis mõisas ajavahemikul [[1800]]-02[[1802]], mil mõisa omanikuks oli [[Matthias Staël von Holstein]]. [[19. sajandisajand]]i teisel on hoonet vasakult otsas köögiploki näol pikendatud, heimatsiilis[[heimatsiil]]is veranda (praegu varemeis) lisati tagaküljele 20. sajandi alguse paiku. 18.-19. sajandist pärineb mõisas ka hulk kõrvalhooneid, sh kaaristuga ait (harvaesinevalt kahekorruseline) ning sisehooviga tall-tõllakuur-karjakastell (viimane on meieni säilinud osaliselt ja tugevalt ümber ehitatud kujul).
1840. aastal panditi mõis Konstantin peter von Ungern-Sternbergile, kes selle kolme aasta pärast 1843 ka endale päriseks ostis.
1858. aastal olid mõisas talurahvarahutused, mis on saanud tuntuks Eduard Vilde romaani "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" põhjal.
 
[[1840]]. aastal panditi mõis [[Konstantin peterPeter von Ungern-SternbergileSternberg]]ile, kes selle kolme aasta pärast 1843 ka endale päriseks ostis.
Aasta peale 1905. aasta revolutsiooni müüsid von Ungern-Sternbergid mõisa von Wahlidele. Mõisa viimane maareformieelne omanik oli Marie (Mary) von Wahl (sünd. von Lieven). Von Wahlide omandusajal suurendati mõisa parki muide 2-3 korda ja istutati sinna mitmeid võõrpuuliike, mis on mõisapargu uhkuseks tänini.
[[1858]]. aastal olid mõisas talurahvarahutused, mis on saanud tuntuks [[Eduard Vilde]] romaani "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" põhjal.
 
Aasta peale 1905. aasta revolutsiooni müüsid von [[Ungern-SternbergidSternberg]]id mõisa von Wahlidele[[Wahl]]idele. Mõisa viimane maareformieelne omanik oli [[Marie (Mary) von Wahl]] (sünd. von Lieven). Von Wahlide omandusajal suurendati mõisa parki muide 2-3 korda ja istutati sinna mitmeid võõrpuuliike, mis on mõisapargu uhkuseks tänini.
 
Võõrandamise järel kolis 1924. aastal peahoonesse kool, mis tegutses seal kuni 1975. aastani. Nõukogude perioodil kasutas osasid ruume ka kolhoosikontor ning (alates 1975. aastast) sovhoosi osakonnakontor. Kool tegutses taasavatuna lisaks veel aastail 1990-2002. Praegu asuvad mõisa hoones kohalik rahvamaja ja raamatukogu, hoone kuuluv Anija vallale (koos aida, teenijatemaja ja pargiga).