Kazimierz Funk: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Casimir Funk 01.jpg|pisi|Kazimierz Funk]]

 

==Haridus- ja töökarjäär==

Funki loetakse tänapäeval enimteatud "vitamiini" termini avastajaks ja vitamiiniteooria (1912) rajajaks. Vitamiiniteoorias tõi ta ära fakte uue aktiivse printsiibi kohta: aine lahustub nii vees kui alkoholis jm; aine on [[dialüüs]]iga eraldatav ja aine kuumutamisel üle 130⁰ C ta hävineb. <ref>"Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 30, (1914]). [http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>Funk konstateeris, et põhiliselt saame vitamiine taimsetest toiduainetest<ref>Funk, lk 3, 1914</ref> (suurim kontsentratsioon [[seeme|seemnetes]], riisiteradel näiteks väliskoores), vitamiinid teevad koos seemnete idanemisega kaasa mitmeid keemilisi protsesse ja neil on taimede kasvamisel oluline roll.<ref>Funk, lk 3, 1914</ref>Kasimir Funk võttis esimesena kasutusele termini ''vita-amine'' kirjeldamaks looduslikest toitainetest keemiliselt eraldatud ainete rühma, mis on vajalik [[vitamiinivaegus]]ega seotud haiguste, mis tekivad üksnes nimetatud ainete puudumisel või pikemaajalisel ühekülgsel toitumisel ja millised ta nimetas [[avitaminoos]]ideks<ref>Funk, lk 2, 1914</ref> nagu: [[skorbuut]], eksperimentaalne [[skorbuut]] loomadel, [[beriberi]], eksperimentaalne beriberi lindudel (''Polyneuritis gallinarum''), [[Barlow` sündroom]] (saksa k ''Barlowsche Krankheit''), pellagra, rahhiit, [[osteomalaatsia]] jpt raviks.<ref>Casimir Funk, "The Vitamines", 1 ed 1913, 2nd ed 1921</ref><ref>Funk, lk 4, 1914</ref><ref>Carpenter, K.J., "The Nobel Prize and the Discovery of Vitamins.", 2004, [[Nobelprize.org.]]. [http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/articles/carpenter/ Veebiversioon (vaadatud 11.04.2013)]</ref>

Funk arvas enda poolt keemiliselt sünteesitud ained, millede esinemist looduslikes toitainetes olid esimesena tõestanud [[Umetarō Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] (samuti riisikliidest), orgaanilise päritoluga [[amiinid]]e klassi kuuluvateks aineteks, arvatavasti [[nikotiinhape|nikotiinhapped]] (ingl k ''m-Pyridin-karbonsäure'') millel on elutähtsad funktsioonid ja mis võivad seotud olla [[hormoonid]]e, [[fermendid|fermentide]] jms.<ref>Funk, lk 6,35, 1914</ref>

 

====Termini lühikirjeldus====

Funk kirjeldab vitamiinidega seonduvat oma raamatus: "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Vitamiinid on inimese ja paljude selgroogsete normaalseks toitumiseks, kasvuks, arenguks, paljunemiseks, metabolismiks, tervise säilitamiseks ja haiguslike seisundite ennetamiseks ja raviks hädavajalike [[mikrotoitaine]]te rühm, mida elusorganismid, valdavas enamikus, eksogeensete allikateta ei sünteesi, või sünteesivad ebapiisavas koguses.

Vitamiinide rühma kuuluvad looduslikes toitainetes esinevad eriliste omadustega, temperatuuritundlikud, väga erineva struktuuriga [[orgaaniline ühend|orgaanilised]] ained valmistatud [[bioaktiivne ühend|bioaktiivsed ühendid]],mis on aktiivsed üksnes väga väikestes kogustes.

 

*[[1936]]. koostas Funk struktuuri [[tiamiin]]i ning töötas välja meetodid nimetatud vitamiini sünteesiks ka tööstuste tarbeks.

 

 

==Isiklikku==

*[[1920]] sai temast [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kodanik.

 

== Välisallikad ==

* [http://www.mpiwg-berlin.mpg.de/de/ressourcen/search.html?search=*&author_c_fc=Funk,%20Casimir&browseField=author Funki publikatsioonid] ''[[Max Planck Institute for the History of Science]]'' Veebiversioon (vaadatud 07.09.2013)<small> (inglise keeles)</small>

 

{{JÄRJESTA:Funk, Kazimierz}}