Lineaarne pingestabilisaator: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
54. rida:
'''Üledimensioneerimine'''<br />
Reguleerelemendi transistorid valitakse 5...10-kordse võimsusvaruga, nii et voolu lähenedes väärtusele
Nii piiramistakisti kasutamisel kui ka üledimensioneerimisel peab transistori lubatav kollektoripinge Ucemax olema kõrgem alaldi väljundpingest.<br />
'''Rööpstabilitron'''<br />Reguleertransistori kaitsmine tema kollektori ja emitteri vahele ühendatava võimsusstabilitroniga. Lülitust kasutatakse mõnesaja milliamprise koormusvoolu korral. Stabilitroni pinge
'''Sulavkaitse'''<br />Kiirsulav kaitse (tüübitähisega F) ühendatakse toiteallika ja stabilisaatori vahele. Selle parameetrite leidmisel leitakse kõige pealt, pingestabilisaatori väljundi lühise korral, reguleertransistorit läbiv vool. Kui selle tõttu ületatakse transistori suurim lubatav hajuv võimsus, tuleb toiteallika ja stabilisaatori vahele ühendada piiramistakisti.
66. rida:
[[File:Power supply with linear voltage regulator.svg|pisi|Kiipstabilisaatoriga toiteallikas|348x348px]]
==Integraalstabilisaatorid==
Eelvaadeldud automaatreguleerimise põhimõttel töötavad ka integraalülitusena (kiibina) valmistatud lineaarstabilisaatoreid. Need on senivaadelduist märksa keerukama skeemiga, sisaldades muuhulgas ka vooluahelaid, mis kaitsevad lülitust ülekoormuse ja väljundi lühise eest.
| |||