Erinevus lehekülje "Lineaarne pingestabilisaator" redaktsioonide vahel

[[Pilt:Püsivooluallikaga pingestabilisaator.png|pisi|Püsivooluallikaga pingestabilisaator|259x259px]]
 
Stabilitroniga lülituse stabiliseerimis- ja silutegurit saab umbes 10-kordselt suuren-dada, kui hoida stabilitroni vool püsivana, asendades eeltakisti R<sub>v</sub> püsivooluallikaga (Q<sub>1,</sub> D<sub>1, </sub>R<sub>1</sub> ja R<sub>2</sub>). Madala tugipinge vajadusel võib asendada stabilitronid päripinge-statavate ränidioodidega. Ühe dioodi stabiliseerimispinge on vahemikus 0,5-0,7 V. Neid järjestikku ühendades, liituvad nende stabiliseerimispinged; ühtlasi liituvad ka nende diferentsiaaltakistused. Sellise püsivooluallikast toituva tugipingeallika stabili-seerimistegur on 200...300, seega näiteks toitepinge muutmisel vahemikus 1,5...9 V muutub pinge dioodil D<sub>2 </sub>2...3 %.<ref>Abo L. Raadiolülitused. Tallinn. Valgus 1990. lk 451-477</ref><br /><br /><br /><br />
 
 
'''Kahe vastassuunalise püsivooluallikaga pingestabilisaator'''
[[Pilt:skeem2.png|pisi|Kahe vastandpolaarse tugipinge U<sub>v1</sub>, U<sub>v2</sub> allikas|201x201px]]
Liites kokku kaks vastassuunalist püsivooluallikat, mis vastastikku dioodide D1, D2 voole stabiliseerivad, saame kahe väljundiga (''+Uv, -Uv'') pingestabilisaatori, mille stabiliseerimistegur küünib 10 000-ni. Takisti R3 kompenseerib dioodide D1, D2 läbiva voolu suurenemist transistoride pinge Uce kasvamisel.<ref>Abo L. Raadiolülitused. Tallinn. Valgus 1990. lk 451-477</ref><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />
 
==Vastusideahelaga jadastabilisaator==
49

muudatust