Lineaarne pingestabilisaator: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pisikratt (arutelu | kaastöö)
Pisikratt (arutelu | kaastöö)
33. rida:
 
'''Kahe vastassuunalise püsivooluallikaga pingestabilisaator'''
[[Pilt:skeem2.png|pisi|Kahe vastandpolaarse tugipinge U<sub>v1</sub>, U<sub>v2</sub> allikas|261x261px201x201px]]
Liites kokku kaks vastassuunalist püsivooluallikat, mis vastastikku dioodide D1, D2 voole stabiliseerivad, saame kahe väljundiga (''+Uv, -Uv'') pingestabilisaatori, mille stabiliseerimistegur küünib 10 000-ni. Takisti R3 kompenseerib dioodide D1, D2 läbiva voolu suurenemist transistoride pinge Uce kasvamisel.<br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />
 
==Vastusideahelaga jadastabilisaator==
[[Pilt:Voltage stabiliser OA, IEC symbols.svg|pisi|Vastusidega pingestabilisaator|270x270px303x303px]]
Eelvaadeldud lülituse stabiliseerimisvõimet ja kasutegurit saab märksa parandada, kui rakendada lülituses vastusidet, s.t negatiivset [[tagasiside]]t. Selleks tuleb lisada väljundpinge jagur ja sellelt saadavat pinget võimendav element (skeemil on pingejaguriks R<sub>1</sub>R<sub>2</sub>R<sub>3</sub> ja võimenduselemendiks [[operatsioonvõimendi]] OA). Niiviisi saadakse automaatreguleerimissüsteem, mis võrdleb väljundpinge osa tugipingega. Kui väljundpinge muutub nimiväärtusest erinevaks, muutub ka pinge, mis rakendub võimenduselemendile; selle poolt võimendatud vastusidesignaal tüürib reguleerelemendil (Q) tekkivat pingelangu sellises suunas, et väljundpingemuutus väheneb.