Diskrimineerimine tööturul: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Diskrimineerimine''' tähendab [[töö-ökonoomika]]s inimeste eristamist nende
Diskrimineerimine on näiteks olukord, kui naisi või [[vähemus (rahvastik)|vähemusi]] välditakse töölevõtmisel ka siis, kui nende kvalifikatsioon on teistega võrdne. On võimalik ka '''positiivne diskrimineerimine''', olukord, kus eelistatakse teatud isikutunnuseid, mis ei ole otseselt võimekusega seotud (nt valitakse sekretär valimuse järgi).
6. rida:
==Diskrimineerimine tänapäeva maailmas==
Diskrimineerimine võib avalduda nii vähemuste
On võimalik, et diskrimineerimine avaldub
▲Diskrimineerimine võib avalduda nii vähemuste madalama palga, halvemate töösaamise võimaluste kui ka halvema erialade või ametite valiku näol.
▲On võimalik, et diskrimineerimine avaldub ''kõrgema palga'', kuid palju suurema tööpuuduse näol, seda näiteks juhul, kui [[efektiivne palk|efektiivse palga]] korral kasutatakse vähemusgrupi töötajaid tööhõive kõikumise katmiseks. Kõrge palk on vajalik nende kui ajutise tööjõu motivatsiooni tagamiseks.
===Mustade olukord USA-s===
===Immigrandid Euroopas===
===Sooline diskrimineerimine===
===Diskrimineerimine muudel alustel===
24. rida ⟶ 21. rida:
==Diskrimineerimise mõõtmine==
Üheks kõige enam kasutatavaks diskrimineerimise mõõduks on
Lisaks palgale võib diskrimineerimine avalduda ka erinevates tööle saamise võimalustes.
▲Üheks kõige enam kasutatavaks diskrimineerimise mõõduks on ''põhjendamata palgaerinevus'', mida analüüsitakse tavaliselt ''Oxaca dekomponerimise'' tüüpi meetoditega.
▲Lisaks palgale võib diskrimineerimine avalduda ka erinevates tööle saamise võimalustes. Seda on võimalik mõõta nii Oaxaca dekomponeerimise kui ''audituurigute'' abil.
===Oaxaca dekomponeerimine===
[[Ronald Oaxaca]]
Oaxaca dekomponeerimine on üks kõige enam kasutatavatest diskrimineerimise mõõtmise viisidest.
* [[mittevaadeldav muutuja|Mittevaadeldavate muutujate probleem]]: juhul, kui tahame põhjendamata palgaerinevust tõlgendada diskrimineerimisena, peame arvesse võtma
* [[selektsioon (ökonomeetria)|Selektsiooniprobleem]] (mittevaadeldavate muutujate probleemi liik):
* [[indekseerimisprobleem]]: võttes aluseks kas enamus- või vähemusgrupi isikutunnused, võib põhjendamata palgavahe väärtus tulla erinev.
* Erinev palk võib kajastada erinevaid [[eelistused|eelistusi]].
* Põhjendatud palgavahe võib olla seotud [[tööturu-eelne diskrimineerimine|tööturu-eelse diskrimineerimisega]], olukorraga, kui vähemusgruppide esindajate võimalused hariduse või töökogemuse omandamisel
==Diskrimineerimise seletused==
Arenenud maades on diskrimineerimine oluliste isikutunnuste alusel, nagu [[rass]], [[sugu]] ja [[religioon]], reeglina seadusega keelatud.
===Beckeri teooriad===
Ajalooliselt esimesed seletused pakkus välja [[Gary Becker]] [[1950. aastad|
* '''Tarbijatepoolne diskrimineerimine''' on olukord, kus tarbijad eelistavad, et neid ei teenindaks vähemuse esindaja.
* '''Kaastöötajatepoolne diskrimineerimine''' on olukord, kus töökollektiivi enamusgrupi liikmed ei soovi viibida koos vähemuse esindajatega.
* '''Tööandjapoolne diskrimineerimine''' on olukord, kus tööandja ei soovi omale vähemusse kuuluvat alluvat.
Kõigi Beckeri seletuste probleemiks on, et ükski neist diskrimineerimise viisidest ei saa püsida pikaajaliselt [[täielik konkurents|täieliku konkurentsiga]] turul.
===Mittetäieliku konkurentsiga turud===
Turgudel, kus valitseb mittetäielik konkurents, on nii töötajatel kui tööandjatel teatav monopoolne jõud.
▲Turgudel, kus valitseb mittetäielik konkurents, on nii töötajatel kui tööandjatel teatav monopoolne jõud. Sellisel ei pruugi mehhanismid, mis täieliku konkurentsi korral Beckeri diskrimineerimise kaotavad, enam toimida. (Osaline) monopoolne seisund võimaldab diskrimineerimiseelistusega tööandjal vähemusegruppi kuuluvat töötajale väiksemat palka maksta. Vähemusgrupi töötajate leidmine võib olla keerukas (kuna neid on vähe) ning seega ei ole otstarbekas ehitada üles paralleelset segregeerunud tööturgu. Ka juhul kui see on otstarbekas, soovivad ettevõtjad suuremaid otsimiskulusid kompenseerida madalama palga abil<ref>M. Sasaki ''An equilibrium search model with coworker discrimination'', Journal of Labor Economics 17(2), 377–407, 1999</ref>.
===Statistiline diskrimineerimine===
Kui potentsiaalse töötaja oskused on ettevõtjale raskesti vaadeldavad, siis võib ettevõtja kasutada soo- või
Statistilise diskrimineerimise seletuste keskne osa on tagasiside mehhanism, mis seletab, miks vähemuste niisugune kohtlemine viib nende halvemate keskmiste tunnusteni.
▲Kui potentsiaalse töötaja oskused on ettevõtjale raskesti vaadeldavad, siis võib ettevõtja kasutada soo- või rassi põhist keskmist tööviljakust antud töötaja oskuste hindamiseks, seda ka siis kui tunnus ''antud indiviidi'' tööviljakusega üldse seotud ei ole. See on '''statistiline diskrimineerimine'''.
'''Kultuurilisel kaugusel''' põhinevad seletused eeldavad, et
▲Statistilise diskrimineerimise seletuste keskne osa on tagasiside mehhanism, mis seletab, miks vähemuste niisugune kohtlemine viib nende halvemate keskmiste tunnusteni. Kuna vähemuste keskmised tunnused on halvemad, siis koheldakse neid halvemini (mis rangelt võttes ei ole diskrimineerimine), tagasiside mehhanism tagab, et halvema kohtlemise tulemusel nende oskused ei parane. Võimalikke tagasiside mehhanisme on mitu.
'''Segregatsioon''' on olukord, kui ettevõtjad eelistavad ainult üht kindlat tüüpi töötajaid.
▲'''Kultuurilisel kaugusel''' põhinevad seletused eeldavad, et enamus ettevõtjaid ei suuda hästi hinnata teise (näiteks etnilisse) gruppi kuuluvate töötajate kvalifikatsiooni. Seega on kõrgelt haritud vähemusgrupi liikmed alamakstud ja nii väheneb vähemusgrupi liikmete motivatsioon haridust ja tööoskusi omandada. Tulemuseks ongi vähemusgrupi madalam keskmine kvalifikatsioon. Huvitav on märkida, et niisugust informatsioonibarjääri ei pruugi tegelikkuses olemas olla, piisab, et ettevõtjad ''arvaksid'', et nad saavad võõrastest halvemini aru.
'''Statistika vigane tõlgendamine'''.
▲'''Segregatsioon''' on olukord kui ettevõtjad eelistavad ainult üht kindlat tüüpi töötajaid. Kuna enamusgrupi töötajaid on lihtsam leida, eelistab suurem osa tööandjatest enamust. Nii on enamusgrupi tulu kvalifikatsioonist suurem ja kvalifikatsiooni omandamise motivatsioon kõrgem.
▲'''Statistika vigane tõlgendamine'''. Kui politsei mingil põhjusel arvab, et mustad kalduvad rohkem kuritegevusse kui valged, siis on kuriteo lahendamisel ratsionaalne alustada uurimist mustadest. Sellise ebavõrdse kohtlemise tulemusena avastatakse rohkem mustadega seotud kuritegusid. Seda on lihtne tõlgendada kui mustade suuremat kalduvust kuritegevusele. Tegelikult on see vale tõlgendus, kõrgem keskmine on seotud selektsiooniga.
===Institutsionaalsed seletused===
'''Isetäituv staatus'''.
▲'''Isetäituv staatus'''. Kui vähemusgrupi liikmed teevad madala staatusega lihttööd, siis loovad nad ka arusaama oma rollist, kui madala staatusega töötajad. Seega väheneb nende võimalus saada paremat tööd ja nende motivatsioon investeerida [[inimkapital]]i.
===Füsioloogilised hüpoteesid===
Meeste ja naiste erinevate tulemusi on seletatud erinevate füsioloogiliste omadustega (erinevate eelistustega).
▲Meeste ja naiste erinevate tulemusi on seletatud erinevate füsioloogiliste omadustega (erinevate eelistustega). Naiste palju suurem laste ja perekonnaga seotud roll võib osaliselt olla pikaajalise loodusliku valiku tulemus, mis arendas naiste rolli kodus ja meeste rolli kodust väljas. Seega ei pruugi naiste erinev erialavalik (reeglina madalama palga kui ka kergemini pere-eluga ühitatavad ametid) olla mitte diskrimineerimise, vaid erinevate eelistuste tulemus.
Analoogiline seletus sobib halvasti rassiliste ja etniliste vähemuste halvemate tööturu-tulemuste seletamiseks.
On esitatud hüpotees {{
==
===''Affirmative action''===
'''''Affirmative action''''' on olukord, kus teatud vähemus- või muidu halvemas olukorras olevaid gruppe
''Affirmative action'' on mõnes mõttes diskrimineerimine – enamuse halvem kohtlemine soo- või rassitunnuste alusel.
▲'''Affirmative action''' on olukord, kus teatud vähemus- või muidu halvemas olukorras olevaid gruppe ''eelistatakse'' soo- või rassiliste tunnuste alusel. ''Affirmative actioni'' alla kuuluvad näiteks sookvoodid parlamendis või madalam keskmise hinde lävi mustadele ülikooli pääsul.
▲''Affirmative action'' on mõnes mõttes diskrimineerimine – enamuse halvem kohtlemine soo- või rassitunnuste alusel. See on põhjustanud palju negatiivset tähelepanu ja mõnel pool (näiteks [[California]]s ja viimati 2006 referendumil ka [[Michigan]]is) on ''affirmative action'' keelatud. Vastased ei välista teatud gruppide eelistamist, kuid need grupid ei tohi olla defineeritud soo ja rassi põhjal. Näiteks vaestest peredest pärit õpilaste eelistamine on mõnes mõttes õiglasem poliitika (kuigi ka vaesed on enamuses mustad).
==Viited==
{{Viited}}
| |||