Koiva jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Lisasin info kärestike kohta |
||
26. rida:
Koiva suurimad lisajõed (lähtest suudme poole) on [[Tirza]] (parempoolne), [[Palsa]] (vasakpoolne) ja [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõgi]] (parempoolne), [[Vija]] (vasakpoolne) ja [[Amata]] (vasakpoolne).
Kuigi Koiva on üldiselt liivase sängiga, esineb ülem-ja keskjooksul kiviseid lõike koos [[kärestik|kärestikega]], millest suurimad asuvad [[Strenči]] linna juures. [[Valmiera|Valmieras]] on jõele ehitatud tehiskärestik koos veeslaalomirajaga. Jõe keskjooksul Valmierast Siguldani asub [[1973]] rajatud [[Gauja rahvuspark]]. Jõe kaldal paljanduvad [[Devon]]i [[liivakivi]]d, moodustades kuni 90 m sügavuse sügava oru. Lisaks on jõgi ise Siguldas kuni 85 m sügav. Rahvuspargis on ka Turaida, Sigulda ja [[Krimulda]] lossi varemed.
Koiva vesi on võrreldes teiste Läti jõgedega külm.
Peaaegu kogu pikkuses kasvab Koiva kaldal [[okaspuumets]] (peamiselt [[mänd]]), kuid seal asub ka kaitsealune Koiva [[puisniit]].
Lätis sündinud maadeavastaja [[Aleksandrs Laime]] andis Gauja nime ka ühele jõele, mis [[Venetsueela]]s ülalpool [[Angeli juga]].
Tänapäeval on Koiva jõel levinud [[kanuu]]sõit.
| |||