Pronksiöö: erinevus redaktsioonide vahel

Rahutuste ajendiks olid 26. aprillil [[Tõnismäe]]l [[pronkssõdurPronkssõdur]]i monumendi juures tehtud ettevalmistused säilmete arheoloogiliste väljakaevamise ja identifitseerimise alustamiseks. Säilmete väljakaevamine ja identifitseerimine pidi algama [[27. aprill]]il kell 10, kuid need lükati rahutuste tõttu edasi. Nende eesmärgiks oli välja selgitada sinna maetud ning anda võimalus nende säilmete teisaldamiseks koos monumendiga sõjaväekalmistule.[[kaitseväe kalmistu]]le.

Üks rahutuste korraldajaist [[Dmitri Linter]] kuulutas [[Venemaa]] telekanalile 26. aprilli hommikul, enne aprillirahutusi, et Eesti seisab kodusõja lävel, ja andis mõista, et paari päeva pärast näeb maailm hoopis teistsugust Eestit teiste valitsejatega. <ref>{{netiviide | URL = http://www.vesti.ru/doc.html?id=118654 | Pealkiri = Дмитрий Линтер: таллинские события просто так не закончатся| Autor = Vesti.ru| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = }}</ref> Kivid hakkasid politsei pihta lendama kohe, seetõttu politsei mässulised laiali ajaski{{lisa viide}}. Rahutustel tänaval olijatest 1/3 olid Eesti kodanikud, ülejäänud olid ilma kodakondsuseta ja Venemaa kodakondsusega inimesed. Enne rahutusi kasvas Venemaalt Eestisse saabunute arv hüppeliselt, Rahutuste ajal ei lastud riiki Venemaalt bussidega siia tulevaid aktiviste.

Pronksiöö korraldajate (Dmitri Linter, [[Dimitri Klenski]], [[Maksim Reva]], [[Mark Sirõk]]) üle peetud kohtuprotsessil selgus, et aktsiooni oli hakatud ette valmistama vähemalt aasta varem, toetust saadi [[Venemaa Riigiduuma|Vene Riigiduuma]] mõnedelt liikmetelt, kavas oli jõulise aktsiooni läbiviimine ja selle näitamine rahvusvahelistes teleuudistes.

[[Vene Föderatsioon]] reageeris sündmustele pealtnäha kummaliselt, sundides ärimehi koomale tõmbama kaubatransiiti läbi Eesti sadamate. Selle tulemusena kahekordistus kaubaveo maht läbi [[Ust-Luuga]] sadama, mille võimsused olid seni täielikult kasutamata.

* Ööl vastu [[30. aprill]]i rüüstamisi ning laiaulatuslikke vandalismiakte ei toimunud. Politsei pidas kinni 125 inimest, neist 45 [[Tallinn]]as ja 80 [[Narva]]s ning [[Jõhvi]]s. Levitati lendlehti erinevate üleskutsetega. [[Sillamäe]]l purustati asutuste aknaklaase. [[Lasnamäe]] linnaosas [[Jüriöö park|Jüriöö pargis]] peksti puruks 15 maaprožektorit ja kahjustati värviga kõigi Teises maailmasõjas langenute monumendi osaks olev sõdurikiiver. Tekitatud kahju suurus oli umbes 150 000 krooni.

*30. aprillil jätkusid rünnakud Eesti valitsusasutuste veebiserveritele [[Venemaa]] riigiasutuste pooltIP-aadressidelt. <ref>[http://www.epl.ee/artikkel/384088 EPL Vene riigiasutused ründavad Eesti veebiservereid]</ref>.