Kasutaja:H.Ehrpais/kuu orbiit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
H.Ehrpais (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: 'thumbnail|right|250px|Kuu nähtaval Kuu orbiidilt. Horisondil on näha Maad. Pilt võetud [[Apollo 8 poolt 24.12.1968.]] Kuu orbiit (tuntud ka kui sele...'
 
H.Ehrpais (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[Image:AS8-13-2329.jpg|thumbnail|right|250px|Kuu nähtaval Kuu orbiidilt. Horisondil on näha Maad. Pilt võetud [[Apollo 8]] poolt 24.12.1968.]]
 
Kuu orbiit (tuntud ka kui selenotsentriline robiit) viitab orbiidile, mis paikneb ümber Kuu. Madalad Kuu orbiibid, mis on vähem kui 100 kilomeetri kõrgusel, on kõige huvipakkuvamad kuu pinnase uurimisel. Kuu orbiitidel on probleeme orbiidi stabiilsusega ning on ainult vähesed "jäätunud" orbiidid, mis lubavad pikka-ajalist püsimist Kuu orbiidil. <ref name=nasa20061106/>
 
 
==Mehitamata kosmoselennud==
 
Nõukogude liit saatis esimesena kosmoselaeva Kuu lähedusse. Selleks oli kosmoselaev [[Luna 1]] 4. jaanuaril 1959. See jõudis 6000 kilomeetri lähedusele Kuu pinnast, kuid ei saavutanud Kuu orbiiti. [[Luna 3]] oli esimene kosmoselaev, mis läbis Kuu tasuta tagasituleku trajektrooi ehk siis kosmoselaev jõudis Maale tagasi kasutades kuu gravitatsiooni ja mitte lisa kütust tarvitades. See kosmoselaev tegi ka esimese pildi Kuu tagaküljest, mis on kunagi saadud.<ref name="mark">{{cite web
| last = Wade
| first = Mark
| authorlink =
| coauthors =
| title = Luna
| work =
| publisher = Encyclopedia Astronautica
| date =
| url = http://www.astronautix.com/project/luna.htm
| doi =
| accessdate = 2007-02-17}}</ref>
 
[[Luna 10]] oli esimene kosmoselaev, mis saavutas Kuu orbiidi. See saavutati aprillis 1966. Sellega uuriti mikrometeoroidide hulka vastaval orbiidil ning Kuu keskkonda. Kosmoselaev oli sellel orbiiidil kuni mai 1966.<ref name="beyers">{{cite web
| last = Byers
| first = Bruce K.
| authorlink =
| coauthors =
| title = APPENDIX C [367-373] RECORD OF UNMANNED LUNAR PROBES, 1958-1968: Soviet Union
| work = DESTINATION MOON: A History of the Lunar Orbiter Program
| publisher = National Aeronautics and Space Administration
| date = 1976-12-14
| url = http://www.hq.nasa.gov/office/pao/History/TM-3487/app-c.htm#soviet
| doi =
| accessdate = 2007-02-17}}</ref> It studied [[micrometeoroid]] flux, and lunar environment until May 30, 1966.<ref name="beyers"/>
 
Esimene Ameerika Ühendriikide kosmoselaev, mis saavutas Kuu orbiidi oli [[Lunar Orbiter 1]], mille apogee oli 1867 km ning perigee 189 km. Seejärel saavutati ringorbiit 310 km kõrgusel, mida kasutati piltide tegemiseks. Viis sarnast kosmoselaeva lasti USA poolt üles, et oleks võimalik leida sobiv maandumiskoht [[Apollo programm|Apollo programmi]] maandumiskohtadeks.<ref name="orbiter">{{cite web
| last = Wade
| first = Mark
| authorlink =
| coauthors =
| title = Lunar Orbiter
| work =
| publisher = Encyclopedia Astronautica
| date =
| url = http://www.astronautix.com/craft/lunbiter.htm
| doi =
| accessdate = 2007-02-17}}</ref>
 
 
21. rida ⟶ 54. rida:
 
Gravitatsiooni anomaaliad, mis mõjutasid objekte Kuu orbiitidel viisid suurema massiga piirkondade avastamisele Kuu pinnases, mis on tingitud kokkupõrgetest teiste kosmiliste objektidega kauges minevikus. Seda nimetatakse ka Masconi effektiks.<ref name=nasa20061106>
{{cite web |title=Bizarre Lunar Orbits|url=http://science.nasa.gov/science-news/science-at-nasa/2006/06nov_loworbit/ |work=NASA Science: Science News |date=2006-11-06 |publisher=NASA |accessdate=2012-12-09 }}</ref> Need anomaaliad on küllalt suured, et juba mõne päevaga muuta orbiiti märgatvalt. Apollo 11 arvestas selle effektiga kui ta taaskohtus enda kosmoselaeva põhiosaga (sellel ajal ei olnud jäätunud orbiidid teada ning seetõttu orbiit muutus pidevalt). Küll ülehinnati seda effekti kahekordselt ning seetõttu oli vaja teha korrektsioonie Apollo 11 kokkusaamisel põhimooduliga.<ref name="Apollo 11 Mission Report">{{Cite web|url=http://history.nasa.gov/alsj/a11/A11_MissionReport.pdf|title=Apollo 11 Mission Report|format=PDF|publisher=NASA|pages = 4-3 to 4-4}}</ref>

Masconi effekti mõju uurimise kaudu avastati 2001. aastal neli jäätunud orbiiti neljal orbiidi inklinatsioonil 27°,50°,76°,86°. Nendel orbiitidel on kosmoselaevadel võimalik orbiidil püsida nii kaua kui vaja.<ref name=nasa20061106/>
 
==Viited==